Märkamatult on kätte jõudnud september ja suplusega ning niisama rannas vedelemisega tuleb selleks korraks otsad koomale tõmmata. Üks võimalus, kuidas pikemaks talveperioodiks positiivset energiat koguda ja sügismasendust vältida, on minna trenni. Sellel on positiivne mõju, mis aitab kogu pilkase pimeduseaja üle elada ja võidukalt kevadesse purjetada. Seda siis nii töörindel kui ka eraelus, millest meie päevade aktiivne pool tegelikult suuresti koosneb.
Trenn ei ole ainult hädavajalik “kuri”, et hoida oma keha vormis ja tervena, ega miski, mis tuleb kuidagimoodi mahutada töö ja muu elu vahele. Regulaarne trenn võib lisaks füüsilisele rahulolule pakkuda ka emotsionaalset rõõmu ja õnnetunnet ja seda sõna otseses mõttes.
Loe edasi…
Eelmisel nädalal esitles Riigikontroll riigi ettevõtlustoetuste teemalist auditit.
Lühidalt kokkuvõttes ütleb audit, et riigil puudub sisuliselt ettevõtluspoliitika ning seetõttu ei oma peamiselt Euroopa Liidu (EL) vahendite abil elavad toetusmeetmed Eesti ettevõtete arengule erilist mõju. Auditi lugemine pani mind mõtlema, mida saame meie (Advisio) teha Eesti ettevõtluse hüvanguks ja kas mina oskan riigile nõua anda, mida paremini teha.
Loe edasi…
Kümme aastat tagasi kõlas Lissaboni strateegias kõlaval häälel „Euroopa Liidu eesmärgiks on saada kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks maailmas“. Tänaseks on Lissaboni strateegia ajajärk läbi ning Euroopa Liidu elu korraldatakse tuliuue “Euroopa 2020 strateegia” järgi. Eesmärgid on sama ambitsioonikad ja kõlavad kui eelkäijal – 2020. aastal on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga.
Loe edasi…
Duncan Bannatyne is a British entrepreneur who is famous for participating in the TV-show Dragons’ Den, where regular people pitch their business ideas to millionaire entrepreneurs who then decide whether to invest in these people or not.
In his book „Anyone Can Do It“ Duncan describes how at the age of 30, being a total noone (and also having spent 8 months in prison) he started his own ice cream vending business, then moved into care homes and finally earned most of his 120+ MGBP-s with „Bannatyne Fitness“ sports club chain.
Loe edasi…
„Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi – ettevõtlikkust – arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe, usk endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu.”
Epp Vodja (Junior Achievement Arengufondi tegevdirektor)
Viimaste aastate uuringud Eestis on näidanud tööealise elanikkonna ja eriti noorte eelistust olla ettevõtjaks hakkamise asemel palgatöötaja. Paljuski on antud suundumuse tekkimise põhjuseks hirm ettevõtjana läbikukkuda. Seetõttu peab initsiatiivikust ja ettevõtluse algteadmisi tutvustama noortele juba koolipingis.
Loe edasi…
Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus on saanud Eesti ja Euroopa soovitavat majandusarengu mudelit kirjeldavateks läbivateks märksõnadeks. Paljuräägitud terminid, kuid kui paljud ettevõtted ja organisatsioonid selle sisulist tähendust ja seoseid oma arendustegevuse planeerimisel tegelikult lahtimõtestanud ja arvesse võtnud on? Kahjuks kipub nende kontseptsioonide sisu kaduma riiklike strateegiliste plaanide rohkesõnalistesse definitsioonidesse ja lõpututesse avalikesse diskussioonidesse, mis akumuleerudes pigem ignorantsust kui sisulist huvi tekitavad.
Loe edasi…
Põhiseaduse (PS) §154 lg 1 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. See säte kätkeb endas üheskoos nii subsidiaarsuse kui ka seaduse reservatsiooni põhimõtet. Esimese põhimõtte eesmärk on tagada ülesannete täitmine võimalikult madalal tasandil, st kohalik omavalitsus näeb oma piirkonna probleemseid kohti kõige paremini ja oskab neile õigel ajal tähelepanu pöörata. Samas on täpsustamata jäetud, mis kohaliku elu küsimus siis ikkagi on, mistõttu tuleb vaadata sätte teist poolt, kus öeldakse, et kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ehk seaduse reservatsiooni põhimõttel.
Loe edasi…
Iga organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline oma ressurssidest ülevaate omamine, nende haldamine ja planeerimine. Üheks oluliseks ja vahel alahinnatud ressursiks on aeg, käegakatsumatu ja keerulisemalt hoomatav suurus. Kuidas hallata aega nii, et sellest ka reaalset kasu oleks? Üksikindiviidi puhul on lihtne. Inimene valib omale sobivaima meetodi (jooksev programm, tagantjärgi kirjapanek, umbkaudne informatsioon oma peas) ja omab oma ajast ülevaadet sellisel kujul ja vormis nagu enda jaoks kõige mõistlikum tundub.
Loe edasi…
Hiljutine kohtumine ühe potentsiaalse kliendiga pani mind mõtlema selle üle, et Eestis on palju andekaid ettevõtjaid kellel on plaanis mingi uuendusliku tootega turule tulla, hakates seda ise tootma. Tootmise käivitamiseks on plaanis ehitada tehas, soetada seadmed, palgata töölised.
Tootmise käivitamine on mahukas ja kompleksne töö, kus tuleb pidevalt ette suuremaid ja väiksemaid probleeme alates kapitali hankimisega seotud murede ja lõpetades seadmete rikete, kvaliteedi tagamise ja muu taolisega. Siit saabki alguse üks Eesti ettevõtjate suurimaid probleeme. Ettevõtjal kulub tootmise käivitamise ja käigushoidmisega seotud tegevustele reeglina nii palju aega, et ta ei jõua tegelede sellega, mis tegelikult väärtust loob: brändingu, disaini, müügivõrgu ja lisateenuste väljaarendamisega. Ja seetõttu maandutaksegi reatootjatena, kelle peamiseks konkurentsieeliseks on hind.
Loe edasi…
Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha . Hispaania riikliku uuringukeskuse CSIS poolt läbi viidud uuringus jõudis Tartu Ülikool 20 000 maailma kõrgkooli hulgas 187. kohale, olles seejuures Euroopa ülikoolide arvestuses 54. ja endise idabloki riikide arvestuses lausa kolmandal kohal.Loomulikult on tegemist väga tubli tulemusega. Eestlasele omane skeptitsism paneb aga uuringu tulemustes otseselt mitte kahtlema, küll aga neile selgitust otsima.
Loe edasi…
