Lihthange või lihtmenetlus?
16/01/2012Alanud aasta tõi mitmeid olulisi muudatusi Riigihangete seadusse. Üks oluline muudatus puudutab senist riigihanke lihtmenetlust. Loe edasi…
Alanud aasta tõi mitmeid olulisi muudatusi Riigihangete seadusse. Üks oluline muudatus puudutab senist riigihanke lihtmenetlust. Loe edasi…
Meilt on hakatud järjest tihedamalt küsima järgnevate aastate eurorahade kohta. Kui palju on raha alles käesoleva programmeerimisperioodi viimasteks aastateks? Mis hakkab juhtuma uue programmeerimisperioodi (2014-2020) ajal? Loe edasi…
Esitatud küsimusele püüti vastust leida augusti viimasel päeval Tallinnas toimunud väga kõrgetasemelisel konverentsil. Konverents toimus Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni egiidi all ja oli korraldatud Advisio OÜ poolt. Ettekannete ja praktiliste näidetega astusid Eesti konsultantide ette EBRD Baltikumi juht Matti Hyyrynen, EBRD konsultatsiooni ja hangete osakonna direktor Dilek Macit ja EBRD konsultatsiooniosakonna vanemnõunik Martin Ehrenberg ning juhtimiskonsultant ja koolitaja Marko Rillo Eestist. Loe edasi…
Tavapärastele blogipositustele vahelduseks ka üks infokild Advisio korraldatava huvitava ürituse kohta, kus saadud teadmistest plaanis paari nädala pärast ka väike blogisõbralik kokkuvõte teha.
Ligi aasta tagasi võttis Riigikogu vastu Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) ja nüüd on jäänud natuke üle aasta ajani, mil omavalitsustel peavad olema vastu võetud nelja aasta eelarvestrateegiad.
Viimastel kuudel on kuulda mitme Advisio kliendi seas nurinat, et ehitusettevõtted soovivad ehitusprojekti eelarvete suurendamist ehk lisaraha. Peamiseks põhjuseks tuuakse hindade kallinemist, mis ei võimalda enam ehitada aastatel 2009-2010 tehtud pakkumuste alusel. Mõtlesin, et vaatan kas ja kuidas on see kajastatud statistikas.
Uurides Rahandusministeeriumi ülevaateid välisvahendite kasutamise kohta saame tõdeda, et 80% programmeerimisperioodiks 2007-2013 eraldatud vahenditest on jaotatud ehk selles mahus on langetatud heakskiitvaid otsuseid erinevatele projektidele. Loe edasi…
Levinud on arvamus, et vaid ühel kõikvõimsal ajaloolisel isikul on õnnestunud vesi veiniks muuta. Tänapäeval võib aga tavaline vesi olla suuremaks sissetulekuallikaks kui parim Cabernet Sauvignon. Seejuures pole miljonite teenimiseks vaja isegi mitte kõikvõimsast väge – piisab kõikvõimast turundusest.
Loe edasi…
Olen juba pisut üle aasta õppinud regulaarselt hispaania keelt. Eelmisel sügisel liitusin Tartu Ülikooli keeltekeskuse programmiga “Hispaania keel edasijõudnutele”. Kursust annab särtsakas hispaanlanna Maria ning need toimuvad kaks korda nädalas, hommikuti kell 8. Pärast sügissemestri kursuse edukat läbimist osalen praegu ka kevadsemestri keelekursusel. Nende kursuste käigus täheldasin väga huvitavat tendentsi.
Loe edasi…
“Ülikool on täiesti mõttetu. Me ei õpi mitte midagi konkreetset, ma ei kujuta ette, mis minust pärast ülikooli saab!” on seisukoht, mida võib kohata mitmete tudengite seas. Tean mitut inimest, kes on ülikooli pooleli jätmise põhjuseks toonud just sarnasele mõttekäigu. Tõepoolest, kui tahta õppida midagi konkreetset, on ilmselgelt parimaks lahenduseks hoopis kutsekool. Ülikooli peamine kasu (lisaks kontaktide loomisele, millel ma käesolevas postituses pikemalt ei peatu), seisneb hoopis muus.