Viimasel ajal on palju kirjutatud sellest, kuidas sotsiaalse meedia tähtsus turundustegevustes järjest kasvab. Aina räägitakse, millist kasu loodavad ettevõtted saad
a enda turundamisest sotsiaalsetes võrgustikes, peamiselt Facebookis (FB). Kasutusele on võetud lausa uus termin – f-commerce. Asjal on aga ka teine pool: mida arvavad sellisest käitumisest tarbijad? Mis eesmärgil üldse FB fännilehtedega liitutakse? Ehk kasutavad tarbijad hoopis ettevõtteid ära, võttes vastu kõik ahvatlevad pakkumised, kuid tundmata seejuures mingitki kohustust ka edaspidi ettevõtte suhtes lojaalne olla?
Leidmaks vastuseid neile küsimustele, viis Advisio läbi Facebooki-teemalise uuringu Eesti noorte hulgas. Kokku osales uuringus 281 inimest. Järgnevalt on välja toodud peamised tulemused:
- Peamine eesmärk FB kasutamiseks on lõbus ajaviitmine. → Fännilehed ja f-kampaaniad peaksid samuti sellest eesmärgist lähtuma.
- 80% vastanutest peab FB tarbijamänge ja kampaaniapakkumisi loomulikuks turundustegevuseks ega lase end neist häirida.
- Valdav enamus vastanutest hakkab ettevõtte fänniks siis, kui see firma ning selle toodang talle tõesti meeldib. → Suure fänniarvuga firmade juhid võivad endale tunnustavalt õlale patsutada: tehtud töö on olnud tulemuslik!
- Umbes pooli vastanutest motiveerib kasu saamine (loosis osalemine, soodustus vms). Neist omakorda vaid ligi veerand järgib põhimõtet, et kui pakutakse, tuleb vastu võtta. → Küllaltki vähe on neid, kes igast auhinnast/soodustusest kinni haaravad. Tasu peab siiski olema piisavalt atraktiivne, et selle nimel fännilehega liitutaks.
- 27% vastajatest väidab, et ei liitugi fännilehtedega: nad ei taha olla seotud mingi tarbimisaktsiooniga.
- Umbes 25% vastanutest ei ole ühegi firma fännid, teised 25% on 3–6 ettevõtte fännid ning u 30% on liitunud 1–2 ettevõtte fännilehega. → Üldiselt on Eesti noored vähemalt praegu veel üsna skeptilised selles suhtes, kas ja millise ettevõtte fänniks nad hakkavad.
- Umbes kümnendik vastanutest on siiski lausa fännilehtede fännid – nad ei oska öelda, mitme ettevõtte fännid nad on, kuna neid on lihtsalt nii palju!
- Enamus ei pea fännilehega liitumisel oluliseks olemasolevate fännide arvu. Samuti ei tee suur fännide arv ettevõtet tarbija silmis usaldusväärsemaks. → Ei ole mõtet raisata kogu energiat sellele, et maksimeerida fännilehega liitunute arvu.
- Kolmandik vastajatest leiab, et fännilehega liitumine ei suurenda seotust konkreetse firmaga. See ei pruugi nii olla, kui tegemist on a(tra)ktiivse fännilehega. → Fännileht peab olema nii põnev, et sealt on soov mitu korda päevas „läbi hüpata“. Tuleb pakkuda tegevusi, mis tarbijat kaasavad. See viib lõppkokkuvõttes seotuseni, mis tulevikus võib tähendada seda, et fännist saab klient.

Asjal on aga ka kolmas pool. Lisaks ettevõtetele ja tarbijatele on meil ka kolmandad isikud, kes mõtlevad turunduse peale ja seda eelkõige iseenda kasu silmas pidades. Personal branding ei ole midagi uut, aga millegipärast eestlased selles suunas teadvustatult veel ei liigu. Ent mõni siiski. Seega, teie küsitlus jättis minu arvates välja ühe olulise küsimuse: kas kasutad FB enda turundamiseks? Mina just selles FB olulisust näen.
Muide, mis ealised sõna “noor” alla mahuvad? 16 aastast noort ja 26 aastast noort ühte patta panna ei saa.
Kindlasti on FB ideaalne võimalus isiku kui brändi turundamiseks. Samas nagu öeldud, ei ole see Eestis veel kuigi levinud. Seetõttu oligi meie eesmärk uurida just tarbijate suhtumist ettevõtete turundustegevustesse FB-s. Aga tänan idee eest – ehk juba järgmises uuringus peaksime keskenduma persoonibrändile.
Koondmõiste “noor” sai kasutusele võetud puhtpraktilistel põhjustel: blogipostitusse poleks mahtunud hinnangute vaatlemine erinevate vanusegruppide lõikes (täpsem analüüs koos vastajate üldandmetega tuleb peagi Advisio kodulehele). Samas poleks sellel ka erilist mõtet olnud, sest valim oli selliseks grupeerimiseks liiga väike. Hetkel saab öelda, et vastajate vanus jäi vahemikku 16 kuni 35 eluaastat, keskmine vanus oli 24 ning kõige rohkem oli neid, kes märkisid oma vanuseks 20 aastat.
Tubli töö!