Käesoleval ajal on aktuaalseks teemaks Eesti regionaalse haldusreformi läbiviimine. Omavalitsuste liitumistesse ja ühinemistesse suhtutakse nii meedias kui ka kuluaarides erinevalt – on neid, kes pooldavad, ja on neid, kes ei näe selles erilist kasu Eesti regionaalarengule. Haldusmuudatused seostuvad inimestele ümberkorralduste ja segadusega. Senised halduskorralduse muudatused Eestis on olnud kaootilised ja uusi muudatusi tingivad. Seetõttu on erinevate tasandite inimestel tekkinud ühinemistest oma nägemus: 1) riigi tasand soosib ja näeb selles maaomavalitsuste jätkusuutlikkuse kasvu; 2) vallajuhtide ja ametnike tasand kardab ümber-struktureerimise tulemusena kaotada töö; 3) kohalik elanik kardab kaotada need vähesedki teenused, mida omavalitsused on võimelised praegu pakkuma.

Kergeid vihjeid ühinemise mõjule annavad naabrite Soome ja Läti haldusmuudatused, kuigi Läti puhul on hetkel võimalik jälgida alles üleminekuperioodi. Soomes kinnitati 2005. aastal omavalitsuste restruktureerimise projekt, mille raames võimaldati omavalitsustel vabatahtlikkuse alusel ühineda või moodustada koostööpiirkondi. Soome oli selgeks eesmärgiks seadnud omavalitsuste suurema koostöö teenuste pakkumisel ning seetõttu sundliitumist läbi ei viidud. Käesoleval hetkel Soome haldusreformi muudatuste mõjule veel lõplikku hinnangut anda ei saa, kuid Soome üleriigilise liidu andmetel on koostöö suurenemine märgatav ja teenuste kvaliteet kasvab. Samas on tõstatunud küsimused paikkondliku identiteedi tagamise osas.

Läti alustas oma haldusreformi muudatustega juba 1997. aastal, kuid reformi lükati edasi kuni 2000. aastani. Läti seadis oma eesmärgiks saavutada läbi mastaabiefekti omavalitsuste suurem jätkusuutlikkus ning selle tulemusena viidi 2008. aastal läbi administratiiv-territoriaalsed muudatused. Läti omavalitsuste ühinemise tulemusi veel hinnata ei saa, kuid üleminekuperiood on lätlastele olnud algusest peale vaevarikas.

Isiklikust seisukohast pooldan omavalitsuste ühinemist ning seda eelkõige vabatahtlikkuse alusel. Vabatahtlikult ühinenud omavalitsustel on suurem tõenäosus edukalt kogukondi integreerida, kui ühinedes kohustuse teel. Vabatahtlik ühinemine võimaldab osapooltel aegsasti läbi mõelda erinevad tegevusalternatiivid ning seada ühised eesmärgid. On ju ühinemise eesmärgiks parandada omavalitsuste jätkusuutlikkust ning teenuste kättesaadavust kohalikule inimesele.

Samas ei saa ühinemistelt loota hüppelist elukvaliteedi tõusu. Ühinemise positiivsed tulemused ilmnevad alles 10 aasta pärast, üleminekuperioodil tuleb aga üle elada mitmeid kohanemisi. Ühinemise olulisemateks positiivseteks külgedeks on omavalitsuste jätkusuutlikkuse kasv läbi teenuste kvaliteedi paranemise ja investeeringute efektiivsema teostamise. Ühinenud omavalitsuste struktuuri kohandades suurendatakse ametnike kompetentsust ning eelarve kasvuefekti tulemusena on võimalik prioriteetseid investeeringuid teostada tõhusamalt ning lühema aja jooksul. Samuti on suuremal omavalitsusel paremad võimalused riigi tasandil regionaalarengu valdkonnas kaasa rääkida. Ühinemise edukusele saavad tugevalt kaasa aidata ka kohalikud elanikud ja kogukonnad ise, aidates üksteist ning kohalikke omavalitsusi teenuste pakkumise kvaliteedi parandamisel.