Uuring näitab, et pea 90% inimestest peab end keskmisest intelligentsemaks – nn. illusoorse paremuse efekt. Samas usub valdav enamus inimestest, et neil „veab“  vähem kui teistel. Allpool püüan loetleda mõningaid põhjuseid, mis sellise statistilise ebakõla põhjustavad.

1) Eksisteerib inimlik tendents näha oma edu põhjustena enda tarka ja oskuslikku tegutsemist, samal ajal kui läbikukkumiste põhjustajatena väliseid asjaolusid ja ebaõnne. Meenub buumiajastu järgne intervjuu ühe pankrotistunud kinnisvaraarendajaga: „Mis mina teha saan kui turg nii p*****s on?!“. Olen kindel, et buumi ajal „süüdistas“ sama mees oma edus enda tarku otsuseid ja kavalat äristrateegiat, mitte aga kasvavat turgu.

2) Samal ajal on meil tendents näha teiste inimeste edu põhjusena eelkõige õnne ja mitte jõupingutust ja/või õigeid otsuseid selle „õnne“ saavutamisel. Siinkohal võiks tuua lugematult näiteid, alustades sellest, kuidas teisel on vedanud, et õppis õiget eriala, ja lõpetades sellega,  kuidas kellelgi on vedanud, et just tema konkreetse töökoha leidis. Urmas Sõõrumaal on vedanud, et töötas turvamehena 90-ndate alguses, see lõi talle head eeldused ESS-i rajamiseks…  Aga kui palju turvamehi oli meil 90-ndate alguses ning mitu Sõõrumaad on praegu?!

3) Me kipume enda võimeid ja oskusi teistega võrreldes ülehindama. Inimestel on reeglina olemas aimdus oma maksimaalsetest võimetest ning võrdlust luues arvestatakse enda parima suutlikkusega. Teise inimese võimete hindamisel lähtutakse kogu infost, mis selle inimese kohta olemas on. Seega on võrdluse all enda parim ja võrreldava(te) keskmine võimekus. Ja kui siis resultaat ei vasta loodetule, on süüdi eelkõige ebaõnn: „kui seda ühte rumalat viga ei oleks tulnud, oleksime sellel X-Dreamil kümne hulgas olnud“. Aga kas on võimalik, et nii mõnigi teine võistkond tegi samuti sama või veel suurema vea ning oleks vea tegemata jätmisel samuti esikümne kohale pretendeerinud?

Järgmisel korral, kui sulle tundub, et sul kohe üldse mitte ei vea, võta moment ja mõtle, kas sind on tõesti tabanud halb õnn või ehk oled sa mõne eelpooltoodud efekti ohver.