Iga organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline oma ressurssidest ülevaate omamine, nende haldamine ja planeerimine. Üheks oluliseks ja vahel alahinnatud ressursiks on aeg,  käegakatsumatu ja keerulisemalt hoomatav suurus. Kuidas hallata aega nii, et sellest ka reaalset kasu oleks? Üksikindiviidi puhul on lihtne. Inimene valib omale sobivaima meetodi (jooksev programm, tagantjärgi kirjapanek, umbkaudne informatsioon oma peas) ja omab oma ajast ülevaadet sellisel kujul ja vormis nagu enda jaoks kõige mõistlikum tundub.
Loe edasi…

Hiljutine kohtumine ühe potentsiaalse kliendiga pani mind mõtlema selle üle, et Eestis on palju andekaid ettevõtjaid kellel on plaanis mingi uuendusliku tootega turule tulla, hakates seda ise tootma. Tootmise käivitamiseks on plaanis ehitada tehas, soetada seadmed, palgata töölised.

Tootmise käivitamine on mahukas ja kompleksne töö, kus tuleb pidevalt ette suuremaid ja väiksemaid probleeme alates kapitali hankimisega seotud murede ja lõpetades seadmete rikete, kvaliteedi tagamise ja muu taolisega. Siit saabki alguse üks Eesti ettevõtjate suurimaid probleeme. Ettevõtjal kulub tootmise käivitamise ja käigushoidmisega seotud tegevustele reeglina nii palju aega, et ta ei jõua tegelede sellega, mis tegelikult väärtust loob: brändingu, disaini, müügivõrgu ja lisateenuste väljaarendamisega. Ja seetõttu maandutaksegi reatootjatena, kelle peamiseks konkurentsieeliseks on hind.
Loe edasi…

Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha . Hispaania riikliku uuringukeskuse CSIS poolt läbi viidud uuringus jõudis Tartu Ülikool 20 000 maailma kõrgkooli hulgas 187. kohale, olles seejuures Euroopa ülikoolide arvestuses 54. ja endise idabloki riikide arvestuses lausa kolmandal kohal.Loomulikult on tegemist väga tubli tulemusega. Eestlasele omane skeptitsism paneb aga uuringu tulemustes otseselt mitte kahtlema, küll aga neile selgitust otsima.

Loe edasi…

Ants Leemets on viimase kaheksa aasta jooksul üles ehitanud organisatsiooni, mida peetakse Eesti turismimaastikul üheks olulisimaks turismisektori arendajaks. Selleks on SA Virumaa Muuseumid (SVM), mis aastal 2002 loodi riigi ja Lääne-Virumaa omavalitsuste poolt haldamaks Lääne-Virumaa asuvaid muuseume.
Loe edasi…

Kui eelnevas sissekandes sai toodud mõned näited sellest, miks üldse ärimudeli innovatsioon võib kasulik olla, keskendun selles sissekandes ärimudeli innovatsiooni juhendile ehk esitan süsteemi ja sammud, kuidas oma ärimudelit üles ehitada ning juba järgmises kirjutises keskendun ärimudeli innovatsioonile. Osterwalderi järgi koosneb ärimudel järgmistest valdkondadest: ettevõtte infrastruktuur ja vahendid toote või teenuse pakkumiseks, väärtuspakkumine tarbijale, klient ja turg ning tegevusega kaasnevad finantsid (tulud ja kulud). Skemaatiliselt on Osterwalderi ärimudel esitatud järgnevalt. Loe edasi…

Just sellise küsimuse tõstatas Tony Scwartz juunikuu Harvard Business Review’s. Scwartz leiab, et isiku produktiivsus tuleneb otseselt tema tööle pühendumisest ning pühendunud töötajatega ettevõtted võidavad nii suurenenud käibes kui kasumis. Paraku ei ole töötaja pühendumine oma tööle iseenesestmõistetav asi. Küsitledes 2007. aastal 90 000 töötajat üle kogu maailma, jõudis uuringufirma Towers Perrin järeldusele, et vaid 21% neist olid tõeliselt tööle pühendunud ning ligi 40% pettunud või mittepühendunud. Loe edasi…