Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha . Hispaania riikliku uuringukeskuse CSIS poolt läbi viidud uuringus jõudis Tartu Ülikool 20 000 maailma kõrgkooli hulgas 187. kohale, olles seejuures Euroopa ülikoolide arvestuses 54. ja endise idabloki riikide arvestuses lausa kolmandal kohal.Loomulikult on tegemist väga tubli tulemusega. Eestlasele omane skeptitsism paneb aga uuringu tulemustes otseselt mitte kahtlema, küll aga neile selgitust otsima.

On ju varasematest uudistest selgunud pigem see, et nt Times Higher Education pingereas pole Eesti kõrgkoolidel õnnestunud esimese 600 hulka jõuda. Kõhklusi tekitab seegi, et esialgses artiklis on uuringu metoodika kohta öeldud vaid nii palju, et „erinevalt teistest ülikoolide pingeridadest võtsid tabeli koostajad arvesse ka ülikoolide nähtavust internetikeskkonnas, elektroonilist juurdepääsu teaduslikele publikatsioonidele ja muudele akadeemilistele materjalidele“. Sellest lausest jääb mulje, et lisaks teistele taseme näitajatele arvestati nii muu hulgas ka nähtavust internetis. Seega jääb üle vaid rõõmustada, et Tartu Ülikool on kõrgel tasemel nii üldiselt kõrgkooli hindamise juures oluliste näitajate kui ka internetis esindatuse poolest.

Mõne aja pärast on uudist siiski täiendatud. Selgub, et tabel ei mõõdagi mitte niivõrd ülikooli kvaliteeti kui ligipääsetavust ja silmapaistvust veebis. Kõrgkoolide hindamise kriteeriumiteks on nähtavus internetikeskkonnas (kui palju vasteid annavad erinevad otsingumootorid), unikaalsete otselinkide arv teistelt kodulehekülgedelt, otsingumootorite kaudu leitavate uuringute ja teaduspublikatsioonide arv, mis on seotud ülikooli koduleheküljega, ning Google Scholari viidete arv vastava ülikooli domeenile. Seega piisab vaid eelnevalt tsiteeritud lauses sidesõna „ka“ ära jätmisest ning tulemus on hoopis teine!

Niisiis sõltub väga palju sellest, kuidas tulemusi esitada ja tõlgendada. Ainuüksi üks tühine „ka“ võib põhjustada suure erinevuse. Tegelikult ei olnud ju artikli esimeses versiooniski pingerea tulemuste kirjeldamisel ühtegi faktiviga. Tõepoolest, tegemist ju oligi rahvusvahelise kõrgkoolide hindamisega ning Tartu Ülikool jõudis seal kõrgele kohale. Paraku selgus uurimismetoodika täpsustamisel, et ehk ei tasu meil oma esimese ülikooli kõrge koha tõttu veel rusikaid vastu rindu taguda. On ju Eesti tuntud kui e-riik ning seetõttu võib eeldada, et ka meie ülikoolid on internetis hästi esindatud. Või tasub siiski? Internetiajastul on ju üha olulisem see, milline on isiku või organisatsiooni positsioon ja imago veebis. Seega võib öelda, et hindamiskriteeriumitest hoolimata on kokkuvõttes tõesti põhjust TÜ tulemuse üle rõõmustada.

P.S. See, et Tartu Ülikool käesoleva kirjutise keskmesse sattus, on lihtsalt paratamatus. Autor ei taha kindlasti mitte kahelda TÜ kvaliteedis ning on uhke, et saab ka ennast selle kõrgkooli vilistlaseks lugeda.