Hiljutine kohtumine ühe potentsiaalse kliendiga pani mind mõtlema selle üle, et Eestis on palju andekaid ettevõtjaid kellel on plaanis mingi uuendusliku tootega turule tulla, hakates seda ise tootma. Tootmise käivitamiseks on plaanis ehitada tehas, soetada seadmed, palgata töölised.

Tootmise käivitamine on mahukas ja kompleksne töö, kus tuleb pidevalt ette suuremaid ja väiksemaid probleeme alates kapitali hankimisega seotud murede ja lõpetades seadmete rikete, kvaliteedi tagamise ja muu taolisega. Siit saabki alguse üks Eesti ettevõtjate suurimaid probleeme. Ettevõtjal kulub tootmise käivitamise ja käigushoidmisega seotud tegevustele reeglina nii palju aega, et ta ei jõua tegelede sellega, mis tegelikult väärtust loob: brändingu, disaini, müügivõrgu ja lisateenuste väljaarendamisega. Ja seetõttu maandutaksegi reatootjatena, kelle peamiseks konkurentsieeliseks on hind.

Erinevates tootmisahela etappides loodavat väärtust kirjeldab hästi Shih’i nn. „naeratuse kõver“:

Otsust hakata tootma (ignoreerides tootmisele eelnevaid ja järgnevaid etappe) võrdleksin andeka noorsportlase otsusega hakata professionaalseks jooksjaks: ükskõik kui kiiresti sa jooksed või kui efektiivselt sa toodad, võid kindel olla, et must mees jookseb sust kiiremini (olenemata distantsist) ja hiinlane toodab odavamalt (olenemata tootest). Ükskõik kummas valdkonnas vastavat otsust tehes oled sa juba ette oma võimaliku saavutuste lae kindlaks määranud ning tihti on see lagi suhteliselt madalal. Ainult tootmisele keskendudes ei saavuta sa kunagi rahvusvahelist tuntust ja jooksmisega tegeledes on reeglina laeks Eesti meistri tiitli saavutamine. Seda viimastki vaid eeldusel, et meie immigratsioonipoliitika konservatiivne püsib.

Minu silmis peab tootmisega alustamine olema vahendiks eesmärgi saavutamisel, mitte eesmärgiks omaette. Võimalusel tuleks kaaluda tootmise või vähemalt nii suure osa tootmisest allhankimist kui võimalik. Maailmakuulsate „tootmisettevõtete“ (Coca-Cola, Apple jpt.) väärtus ei seisne mitte tehastes, vaid kaubamärgis, jaotusvõrkude olemasolus, turunduses ja muus taolises. Ka Eesti ettevõtjad peaksid uuendusliku tootega turule tulles pöörama oluliselt rohkem rõhku väärtusahela teistele osadele peale tootmise.

Kuidas seda teha? Meie oleme Advisios oma klientidel aidanud sellele küsimusele vastata defineerides ettevõtte poolt pakutava väärtuse ning leides võimalusi selle sobivaks ümberkujundamiseks. Reeglina on igal ettevõttel midagi unikaalset, mis neile konkurentsieelise loob. Aga sellest juba mõnes järgnevas blogisissekandes.