„Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt vara endas ettevõtja omadusi – ettevõtlikkust  – arendama hakkab. Ettevõtlikkusega on lood samuti nagu iga teise andega – iga lill vajab kastmist. Eelkõige on vaja soovi, erksat vaimu ja siis lisaks teadmisi. Kui on suur tahe, usk endasse ja uudishimu, siis tuleb ka edu.”
Epp Vodja (Junior Achievement Arengufondi tegevdirektor)

Viimaste aastate uuringud Eestis on näidanud tööealise elanikkonna ja eriti noorte eelistust olla ettevõtjaks hakkamise asemel palgatöötaja. Paljuski on antud suundumuse tekkimise põhjuseks hirm ettevõtjana läbikukkuda. Seetõttu peab initsiatiivikust ja ettevõtluse algteadmisi tutvustama noortele juba koolipingis.

Riigi, kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös käib pidev töö suunas, kuidas muuta koolides õppekavad praktilisemateks ja anda noortele rohkem võimalusi kooli lõpetades alustada ettevõtjatena. Seda teemat on puudutatud nii põhikooli, keskkooli kui ka kutsekoolide tasandil, rääkimata kõrgkoolidest.  Põhi- ja keskastme koolide õppekavad on ettevõtlikkuse initsieerimises nii regiooniti kui kooliti seni erineval tasemel  – iga kool pakub vastavat õpet vastavalt võimalustele. Põhi- ja keskkoolide kohustuseks on anda õppurile põhilised teadmised eluks eneseks kui ka edasiõppimiseks. Kutsekoolid seevastu tunnevad suurt survet aidata oma õpilastel ka ettevõtjatena läbi lüüa.

Heaks näiteks siinjuures on Narva Kutseõppekeskus, kes koostöös Rootsi ja Läti partneritega soovib aidata õpilastel ettevõtlusega alustada. Programmi nimega “Baltic Training Program“  on kaasatud Eesti, Rootsi ja Läti kutsekoolide õpilased ning loetletud riikidest on partneritena kaasatud ka era- ja avaliku sektori konsultandid, kelle ülesandeks on noori äriideede formuleerimisel juhendada. Advisiol on samuti au osaleda käesolevas programmis nii praktikakoha pakkuja kui ka juhendajana ning anda omalt poolt panus noorte ettevõtlikkuse kujundamisel.

Baltic Training Program tegutseb järgmiste põhimõtete alusel.

• Aitab kutseõppe õpilasel välja arendada idee firmast nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Samal ajal edendab see personaalseid erialaseid teadmisi ning annab uut informatsiooni naabermaade kohta.
• Pakub koolile või mõnele muule kutseõppeasutusele toetust rahvusvahelisemaks muutumisel, pakkudes tudengitele võimalust teha kohustuslik praktika välismaal, samuti temaatilisi seminare. Kutseõppeasutused on üks programmi sihtgruppe.
• Toetab ettevõtteid, kasutades kutsehariduse lõpetajate palkamist firma rahvusvaheliseks muutumiseks Läänemere regioonis. Läbi koostööprojektide koos viimaste kursuste tudengitega saab palju teada naabermaadest ja tutvuda hästi haritud õpilastega kui tulevase tööjõuga või äripartneritega.

Kutsekoolide õpilaste juhendajana on meie ülesandeks aidata noorel tulevasel ettevõtjal mõelda oma äriidee põhjalikult läbi ning kaardistada kõikvõimalikud riskid ettevõtluse alustamisel. Tihti on probleemiks see, et noor ettevõtja asub entusiasmist kohe tegutsema, tutvumata turuolukorraga või hindamata adekvaatselt oma ressursse. Selleks puhuks seavadki programmi konsultandid noored kriitiliste küsimuste ette, millele vastamine on raske ja võib kohati motivatsiooni ettevõtlusega alustamiseks vähendada, kuid ilma milleta edukat ettevõtet ei raja.  Samas pole omaette eesmärgiks mitte noore ettevõtja tegutsemistahet kustutada, vaid läbi suunavate küsimuste aidata äriidee realiseerumise edukusele kaasa.

Noor alustav ettevõtja peab endalt küsima järgmisi küsimusi:

• Kas sa sobid ettevõtjaks?
• Millised oleksid alternatiivid käsitletavale äriideele?
• Kes antud teenust tarbivad?
• Kui suur oleks tarbijaskond?
• Kuidas neile oma teenust pakkuda?
• Millised on kulud, mis teenuse pakkumisega kaasnevad?
• Milliseid investeeringuid peab teenuse pakkumiseks tegema?
• Milliseid teadmisi peab juurde koguma, et olla edukas ettevõtja? Jne.

Kõige olulisem küsimus ehk ongi see esimene: kas sa sobid ettevõtjaks?

Ettevõtja peab oma loomuselt vastama mõnedele kriteeriumitele: saavutusvajadus, initsiatiiv, enesekindlus, eneseteadlikkus jne.  Täpsemat infot pakub noore tööotsija teejuht. Seejärel saab juba liikuda küsimusteni, mis puudutavad äriidee potentsiaalikust.

Baltic Training Programi esimene voor sai läbi 2010. aasta kevadel ja tulemused võib võtta kokku järgmiselt.

• Väärtuslik kogemus nii õpilastele, juhendajatele kui ka praktikaettevõtetele.
• Uued tutvused ja kasulikud kontaktid tulevikuks.
• 8-st õpilasest 1 alustab oma ettevõtlusega kohe, 3 alustavad eeltöödega (äriplaan, turu-uuring) ning ülejäänud noored alustavad ettevõtlusega pärast kooli lõppu.
• Kõikide noorte äriideed olid atraktiivsed ja innovaatilised – noortel on julgust tuua turule uusi tegevusi.
• Ettevõtted leidsid, et noorte praktikantide kaasamisega saab ettevõttesse tuua uusi mõtteid ning tulevasi koostööpartnereid.

Advisio konsultandina sain programmis osalemisest kasu eelkõige uute tutvuste näol (potentsiaalsed ärikontaktid naaberriikidest). Samuti tekitas positiivseid emotsioone mõte, et on olnud võimalus suurendada kasvõi ühegi noore ettevõtlusega alustamise julgust ja pealehakkamist ning anda esimene tõuge läbimõeldud ning jätkusuutliku ettevõtte rajamisele, sest: „Riik ning tema majandus on seda edukam, mida arenenum on tema ettevõtlus. Mida enam inimesi on ettevõtlikud ja mida optimaalsemaks kujuneb ettevõtjate hulk riigis, seda vabamad, sõltumatumad ja edukamad on selle riigi kodanikud.” (Monika Pramann Salu, raamatu “Ettevõtluse alused” autor)