Kümme aastat tagasi kõlas Lissaboni strateegias kõlaval häälel „Euroopa Liidu eesmärgiks on saada kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks maailmas“. Tänaseks on Lissaboni strateegia ajajärk läbi ning Euroopa Liidu elu korraldatakse tuliuue “Euroopa 2020 strateegia” järgi. Eesmärgid on sama ambitsioonikad ja kõlavad kui eelkäijal – 2020. aastal on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga.
Strateegiadokumenti sirvides on igal sammul ja suurte tähtedega rõhutatud keskendumist teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile (3% ELi SKPst tuleb investeerida TA-tegevustesse). Eesmärgi saavutamiseks käivitab Euroopa Komisjon muuhulgas suurprojekti „Innovatiivne liit,” mille eesmärgiks on parandada teadustegevuse ja innovatsiooni raamtingimusi ja rahastamist, et tagada uuenduslike ideede kasutuselevõtt majanduskasvu ja töökohti loovate toodete ja teenuste arendamisel.
Siinkohal peaks küll igal ettevõtlikul asutusel pirn pea kohal põlema lööma – suurepärane võimalus ELi toel ellu viia innovatiivseid arendusprojekte ning taaskord tõestada nii endale kui ka maailmale – Eesti on uuenduslikkuse lipulaev.
Hetkel on Eesti ettevõtted taotlenud uute toodete arendamiseks kaasfinantseerimist eelkõige EASi tootearenduse toetusmeetmest (toetusmäär keskmiselt 35%). Kuid täiesti avastamata/kasutamata võimalus on EUREKA – Euroopa Komisjoni algatus, mis Euroopa tasandil keskendub just innovatiivsete ning uusi tooteid väljaarendavate ettevõtete toetamisele. Menetlusprotsess ja –aeg on kiire (ca 3 kuud) ning rahastamistingimused soodsad (toetusmäär tootearendusel 50%). Oluliseks lisandväärtuseks programmis on „koostöökohustus“ välispartneritega. Eestlane on individualist – tahab ise teha, hästi teha, nõu ei vaja ja ei taha. Samas, toimivast koostööst tulenevaid sünergiaid, lisavõimalusi, kiiremaid arenguid ei ole vaja pikalt selgitada – see on ammu teada-tuntud tõsiasi… kuid pudelikaelaks on eestlase koostöövalmiduse tagasihoidlikkus (ilusti öeldes). Võibolla ongi kasulik teha välispartneritega koostöö kohustuslikuks – siis ei pea ka riigikontrolli aruandest lugema, et toetust saanud firmad ei ole sisenenud piisavalt kiiresti välisturgudele, suurendanud tootlikkust jne. Kui arendusprojekti raames leitakse koostöökohad, küll siis leitakse ühised nägemused ka toodete turustamiseks ja edasiseks arendamiseks.
EUREKA finantseerimine toimub 3 tüüpi projektide kaudu:
- Klastrid: võtmevaldkonnad on jagatud klastritesse, mille kaudu saab konkreetsesse valdkonda kuuluvale projektile toetust taotleda. Näiteks ITEA2 – tarkvaraarendus, CELTIC- telekommunikatsioon, CATRENE- nanoelektroonika, EURIPIDES- elektroonika, EUROGIA+ -energiatehnoloogiad, ACQUEAU – veetehnoloogiad;
- Individuaalprojektid: erinevad teemavaldkonna projektid, mille tulemusena toimuvad märkimisväärsed toodete/teenuste/protsesside arengud valdkonnas;
- Eurostars projektid: kõrgtehnoloogiliste VKEde algatatud projektid, mille keskmes on turule orienteeritud kõrge riskiga koostööprojektid teaduse ja arenduse ning innovatsiooni vallas.
Uskumatu, aga alates 2001. aastast, kui Eestist sai EUREKA täieõiguslik liige, kuni tänaseni, on EUREKA algatuse kaudu Eesti organisatsioonid olnud kaasatud vaid 14 individuaalprojektis, 3 ITEA klastri projektis ning 9 Eurostarsi projektis. Samal ajal kui kokku on EUREKA projektide kaudu investeeritud üle 3000 arendusprojekti (üle 26 miljardi euro). Ja põhjuseks ei ole keeruline menetlusprotsess või projektidelt nõutavad miinimumeelarved – Eesti ettevõtted ei ole lihtsalt seda võimalust kasutanud. Julgustuseks võib öelda, et üle 50% EUREKAst taotlejatest on olnud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted – nii nagu enamus Eesti äriühinguid.
EUREKA kaudu finantseerimise taotlemine käib põhimõtteliselt EASi tootearenduse toetusmeetme järgi, kuid lisandväärtused, mida programm pakub, on väärt kaalumist, isegi kui selleks peab koostööd tegema valdkonna tippspetsialistidega Euroopas… .
Täiendavaks infoks: Advisio ettevõtete arendamise divisjonil on aastatepikkune kogemus tootearendus-projektide koostamisel ja nõustamisel ning alati valmis nõu andma ka EUREKAst finantseerimise taotlemisel.
