Puhkusetasu arvestamist peetakse tihti põhjendamatult keeruliseks toiminguks, millest saab aru vaid raamatupidaja ja mille arvutamiseks peab kindlasti olema abiks arvutiprogramm. Kui mängus on erinevad finantseerimisallikad või osaline koormus, tundub asi minevat hoomamatuks ja raamatupidamistarkvara antud väljatrükk muutub justkui „hiinakeelseks“. Abiks algajale ja meeldetuletuseks töötasude ja selle arvestusvaldkonnaga ajuti kokkupuutuvatele on siinkohal üles kirjutatud mõned põhitõed:

Loe edasi…

Milliseks kujuneb erinevate organisatsioonide ja asutuste koostöö arengulistes küsimustes maakonna tasandil, kui seda ei suuna ükski dokument? Õige vastus küsimusele puudub. Parimaks lahenduseks on hetkel maakonna arengukava koostamine, mille efektiivsus ja kvaliteet sõltub aga suuresti protsessis osalejatest ja saavutatud kokkulepetest. Asja muudab keeruliseks aspekt, et maakonna arengukava kui dokumenti ei defineeri ükski õigusakt ning samuti puudub regulatsioon maakonna arengukava menetlemiseks ning hilisemaks kinnitamiseks.

Loe edasi…

Nädala alguses sai enamike uudisteagentuuride avalehelt lugeda uudist, et Kuubas vallandatakse 1 000 000 hetkel riigitööl olevat inimest ning suunatakse nad tegelema ettevõtlusega.  Raul Castro otsust ei muuda eriliseks mitte fakt, et töö kaotab korraga miljon inimest ehk viiendik tööealistest, vaid hoopis asjaolu, et tegemist on väga kardinaalse muutusega Kuuba viimase 50 aasta poliitikas. Selle info ja enda kogemuste põhjal Kuubast pean väga tõenäoliseks, et lähima kümne aasta jooksul muutub Kuubal riigikord.

Loe edasi…

Tehnoloogilist arengut on esmajoones ajalooliselt seostatud militaarsfääri, ja veelgi otsesemalt, sõdadega. Paljud suured arenguhüpped lahinguväljal on omanud tugevat mõju või andnud tõuke tehnoloogia arenemisele kodanikuühiskonnas. Teise Maailmasõja jõutasakaalu otsustas suuresti oskus ja võimalus kasutada 1920-1930 arendatud uusi tehnoloogiaid – raskesõjatööstuse (esimene hävituslennuk Messerschmitt 262), elektroonika & kommunikatsiooni (esimesed radarid), meditsiini (penitsiliin) jpt valdkondade  saavutused olid teerajajad mitte ainult uute üliriikide tekkeks, vaid aluseks järgmistele tehnoloogilistele hüpetele.

Loe edasi…

Märkamatult on kätte jõudnud september ja suplusega ning niisama rannas vedelemisega tuleb selleks korraks otsad koomale tõmmata. Üks võimalus, kuidas pikemaks talveperioodiks positiivset energiat koguda ja sügismasendust vältida, on minna trenni. Sellel on positiivne mõju, mis aitab kogu pilkase pimeduseaja üle elada ja võidukalt kevadesse purjetada. Seda siis nii töörindel kui ka eraelus, millest meie päevade aktiivne pool tegelikult  suuresti koosneb.

Trenn ei ole ainult hädavajalik “kuri”, et hoida oma keha vormis ja tervena, ega miski, mis tuleb kuidagimoodi mahutada töö ja muu elu vahele. Regulaarne trenn võib lisaks füüsilisele rahulolule pakkuda ka emotsionaalset rõõmu ja õnnetunnet ja seda sõna otseses mõttes.

Loe edasi…

Eelmisel nädalal esitles Riigikontroll riigi ettevõtlustoetuste teemalist auditit.

Lühidalt kokkuvõttes ütleb audit, et riigil puudub sisuliselt ettevõtluspoliitika ning seetõttu ei oma peamiselt Euroopa Liidu (EL) vahendite abil elavad toetusmeetmed Eesti ettevõtete arengule erilist mõju. Auditi lugemine pani mind mõtlema, mida saame meie (Advisio) teha Eesti ettevõtluse hüvanguks ja kas mina oskan riigile nõua anda, mida paremini teha.

Loe edasi…