Eelmisel nädalal esitles Riigikontroll riigi ettevõtlustoetuste teemalist auditit.

Lühidalt kokkuvõttes ütleb audit, et riigil puudub sisuliselt ettevõtluspoliitika ning seetõttu ei oma peamiselt Euroopa Liidu (EL) vahendite abil elavad toetusmeetmed Eesti ettevõtete arengule erilist mõju. Auditi lugemine pani mind mõtlema, mida saame meie (Advisio) teha Eesti ettevõtluse hüvanguks ja kas mina oskan riigile nõua anda, mida paremini teha.

Seega, küsisin endalt, kas meie ettevõtetest kliendid on toetustest sama vähe positiivset mõju saanud nagu keskmine toetusesaaja?

Tõesti, ka meie klientide hulgas on neid ettevõtteid, kes toetuse abiga pole jõudnud oma eesmärkideni. On lausa neid ettevõtteid, kes on toetust saanud suuna mõne aja pärast oluliselt koomale tõmmanud, sest midagi läks valesti (kas planeerimisel või elluviimisel).  Samas, see  ongi ettevõtlus, ükski toetus ei taga edu. Kõik teevad vigu, õpivad nendest ja teevad järgmine kord paremini. Positiivsed näited on meie klientide seas ikkagi enamus. Ma julgen ka väita, et meie klientide toetuse küsimise alus on olnud õige. Arendustöid (arenduse all pean silmas igasugust arengut, ka sisenemist eksportturgudele) ei tehta ainult toetuste jagamise pärast. Toetuste abil kiirendatakse arendustegevuste toimumist ja julgetakse võtta suuremaid riske.

Ma olen nõus auditi väitega, et need ettevõtjad, kes on toetuste abil midagi ära teinud, oleks sama või vähemalt sarnase arendustöö viinud läbi ka ilma toetuseta.  Nii peabki olema. Ei ole mõtet toetada neid, kes ilma toetuseta arendust läbi ei viiks. Siis me külvaksime teri kõrbe. Väetada tuleb taime, mis on võimeline kasvama.

Siit jõuamegi küsimuseni, kas ettevõtlustoetused on üleüldse lahendus, mida on mõistlik ettevõtluskeskkonna arendamiseks kasutada? Mina arvan, et ei ole.

Arvan, et ettevõtetele “tasuta” raha andmine vähendab ettevõtja kainet kaalutlust ning muudab ettevõtja laisemaks.  Kui riik tahab oma ettevõtteid toetada, siis on selleks parimateks lahendusteks sõbraliku maksukeskkonna loomine/hoidmine, asjaajamise lihtsustamine, kvaliteetsete töötajate ettevalmistamine (kvaliteetne haridus), kõrgel tasemel teaduse soosimine ning ekspordikanalite loomine.

Kuidas siis nii, ise aitate oma kliente edukalt toetusrahadeni, aga arvate et toetused ei ole head?

Toetused on oma eesmärkidelt ju tegelikult head. Probleem seisneb selles, et toetusesse suhtutakse liiga kergekäeliselt – kergelt tulnud, kergelt läinud. Sellisest suhtumisest suudavad lahti öelda ainult parimad ning nii tulebki välja, et keskmisele ettevõttele ei oma toetused eriti mõju.

Teisalt, me räägime ju EL rahast, mis on EL riikide maksumaksjate käest kokku kogutud ning jagatakse vaesematele liikmesriikidele selleks, et see raha aitaks jõuda järgi jõukamatele liikmesriikidele. Kuna Eestil ei ole mõtet seda raha tagasi tõugata, siis on mõistlik raha vastu võtta ja seda võimalikult kasulikult tarvitada. Mingit positiivset mõju täiendav raha sissevool ikkagi omab, sest rahasaajate hulgas on tegelikult päris palju ka neid ettevõtteid, kes saadud toetusrahasse suhtuvad nagu oma rahasse (heaperemehelikult).

Ja järgmine küsimus. Mida teha, et antud raha kõige paremini ära kasutada? Vastan sellele küsimusele, lähtudes Advisio vaatevinklist ja sõnastan esmalt küsimuse ümber (küsimuse sõnastan ümber, kuna Riigikontrolli auditi soovitused on minu arvates asjalikud). Ehk, mida saab Advisio teha selleks, et ettevõtlustoetused oleksid Eestile kasulikud?

Minu vastus on lihtne. Me jääme kindlaks oma nõustamispõhimõtetele. Raha saamine ei ole eesmärk omaette. Me oleme lähenenud igale toetusprogrammile kui ühele võimalikule finantseerimisallikale. Kui ettevõtja tahab edasi areneda, siis peab tal olema selge nägemus (olgu ta siis vormistatud strateegia, äriplaani, turundusplaani, ekspordiplaani või tootearendusplaanina) oma tulevikust. Nägemus peab olema selge, täpne ja realiseeritav. Kui ettevõtja tahab oma eesmärkide poole püüelda ka ilma toetuseta, siis on ta valmis toetust küsima ja ka saama. Selge nägemuseni jõudmist me oma kliendile pakumegi.

Lõpetuseks küsimus kõigile lugejatele: “Mida arvad ettevõtlustoetustest ja mida saad Sina teha Eesti ettevõtluskeskkonna parandamiseks?”