Märkamatult on kätte jõudnud september ja suplusega ning niisama rannas vedelemisega tuleb selleks korraks otsad koomale tõmmata. Üks võimalus, kuidas pikemaks talveperioodiks positiivset energiat koguda ja sügismasendust vältida, on minna trenni. Sellel on positiivne mõju, mis aitab kogu pilkase pimeduseaja üle elada ja võidukalt kevadesse purjetada. Seda siis nii töörindel kui ka eraelus, millest meie päevade aktiivne pool tegelikult suuresti koosneb.
Trenn ei ole ainult hädavajalik “kuri”, et hoida oma keha vormis ja tervena, ega miski, mis tuleb kuidagimoodi mahutada töö ja muu elu vahele. Regulaarne trenn võib lisaks füüsilisele rahulolule pakkuda ka emotsionaalset rõõmu ja õnnetunnet ja seda sõna otseses mõttes.
Südamehaiguste, vähi, suhkruhaiguse jmt kõrval on sport kasuks ka sotsiaalsete kontaktide loomisel, lõdvestumisel ja enesehinnangu tõstmisel. Rottidel tehtud uuringud näitavad, et sport mõjutab aju samamoodi nagu antidepressandid, trenn paneb aju tootma ka uusi ajurakke selles aju osas, mis on vastutav õppimise ja mälu eest. Sporti kasutatakse muuhulgas nii stressi, ärevushäirete, unetuse kui depressiooni ravis. Lisaks on väike ennetav kasu ka Alzheimeri ja Parkinsoni haiguste puhul.
Miks läheb tavaline inimene, kel pole lootustki tippsportlaseks saada, sõltumata aastaajast, ilmast ja kellaajast porisele pargiteele, et joosta kilomeetrite kaupa? Või miks rühmab tundide kaupa jõusaalis? Tihti räägivad fanaatilised sportijad seletamatust mõnutundest, mis enda pingutamisega kaasas käib. Õnnetunnet ei suuda luua unistus olla teistest parem ega kujutlus peatselt saabuvast tippvormist. Siin on mängus narkootikum, mida inimkeha ise toota oskab.
Paljud sportlased on kogenud Runner’s High ehk heaolutunnet ehk jooksjakaifi tunnet. Heaolutundest võib kujuneda samasugune sõltuvus nagu tuju tõstvatest medikamentidest. Tugev eufooria tekib enamasti vastupidavusalal, kas siis joostes, rattaga sõites, suusatades, sõudes, ujudes, kus oluliseks on mingi tegevuse pidev kordamine.
Positiivne mõju
Olen
selle poolt, et iga aktiivne tööinimene peaks aktiivselt ka trenni tegema, muidu ühel hetkel lihtsalt ei jõua enam tööd teha. Trenn annab energiat teha rohkem, nii tööalaselt kui ka eraelus. Trennis toimub mõtete kogumine. On aega mõelda probleemidele, millele tööl lahendust ei leia või millele pole lihtsalt aega mõelda. Teinekord saab ennast töömõtetest hoopis välja lülitada. Trenn võimaldab tööst puhkust ja samas annab lisaenergiat, et püstitatud eesmärkide poole liikuda. See ei pruugi sobida kõigile, aga on üks võimalikest vahenditest. Keegi meist ei taha saada homo computeruseks.
Huvitavat lugemist:
http://www.bodyproject.com.au/Articles/Exercise-Makes-You-Happy
