Milliseks kujuneb erinevate organisatsioonide ja asutuste koostöö arengulistes küsimustes maakonna tasandil, kui seda ei suuna ükski dokument? Õige vastus küsimusele puudub. Parimaks lahenduseks on hetkel maakonna arengukava koostamine, mille efektiivsus ja kvaliteet sõltub aga suuresti protsessis osalejatest ja saavutatud kokkulepetest. Asja muudab keeruliseks aspekt, et maakonna arengukava kui dokumenti ei defineeri ükski õigusakt ning samuti puudub regulatsioon maakonna arengukava menetlemiseks ning hilisemaks kinnitamiseks.
Võimalik on maakonna arengukava koostamine algatada maakondliku omavalitsusliidu tasandil ning hiljem see ka omavalitsusliidu üldkogul kinnitada. Aktiivsete koostööpartneritena on mõistlik kaasata maavalitsus ja maakondlik arenduskeskus, kes omavad samuti ülevaadet maakonna arengust ning on abiks valdkondliku oskusteabega.
Õigusliku regulatsiooni puudumise tõttu on oluline maakondliku arengukava koostamise alguses kokku leppida eesmärkides, miks dokumenti üldse koostatakse. Eesmärkideks võivad olla näiteks poliitiliselt sõltumatu nägemuse väljatöötamine maakonna arenguks (üldpõhimõtteid saavad kohalikud omavalitsused kasutada hiljem oma arengukavade koostamisel, tagades seeläbi oma tegevusega toe maakonna kui terviku soovitud suunas liikumisele); suunata maakonna arengut sel viisil, et see arvestaks elanikkonna reaalseid huve ja vajadusi ning tagaks maakonna kui terviku jätkusuutliku arengu; oluliselt tõhustada maakonna kõigi omavalitsuste omavahelist koostööd ning leppida kokku ühistes prioriteetides maakonna arendamisel.
Lisaks eesmärkide püstitamisele on selguse huvides tarvis defineerida, millised on arengukava oodatavad tulemused ning milles on vajalik kokku leppida. Vajalik on selgelt määratleda, kas eesmärgiks on ühise visiooni ja ühiste strateegiliste eesmärkide fikseerimine; maakondliku tähtsusega investeeringutes kokkuleppimine; omavalitsuste koostöös teostatavate investeeringute määramine; erinevate valdkondade infrastruktuuri paiknemises kokkuleppimine; avalike teenuste pakkumise kvaliteedis või standardites kokkuleppimine; omavalitsuste kompetentsipuuduste väljaselgitamine ja ühiste lahenduste leidmine (näiteks ühisametnikud) või veel hoopis midagi muud.
Eelnevates küsimustes kokkuleppimine on vajalik selleks, et arengukava koostamise töögrupid üheskoos nende liikmetega töösse ära ei upuks, suudaksid hoomata tervet maakonna taset ning panna kokku arengukava jaoks sobilik materjal. Arengukava sisu osas kokkuleppele jõudmine nõuab suurt vaeva just õigusliku regulatsiooni puudumise tõttu. Kui arengukava koostamise algatab ja arengukava hiljem kinnitab maakondlik omavalitsusliit, siis ei ole võimalik arengukava tegevuskavasse määrata vastutavaid isikuid (näiteks riigi-, era- või kolmandast sektorist) ja tegevusi, mis ei sõltu otseselt omavalitsustest, ilma kokkulepete saavutamiseta vastavate osapooltega. Kuna tegevuskava elluviimiseks on vajalik ette näha investeeringuid ja määrata, kes nende teostamises osalevad, siis ei ole võimalik arengukava vastuvõtmisega omavalitsusliidus panna peale investeeringute teostamise kohustust näiteks riigiasutustele, kolmanda sektori organisatsioonidele või kellele iganes. See aga ei tähenda, et arengukava kui sellise tegemisel ei ole mõtet, vaid vajalik on arengukava koostajate poolt välja töötada mehhanism, kuidas saavutada hilisem tegevuskava elluviimine väga paljude osapoolte koostöös.
Ühe võimaliku lahendusena võib arengukava koostada puhtalt omavalitsuse teenustest ja võimalustest lähtuvalt ning investeeringute tegevuskavas märkida ainult need investeeringud, mida hiljem teostavad omavalitsused. Sellele täiendavalt võib välja tuua probleemid ja lahendamist vajavad küsimused, mis eeldava dkoostööd muude instantsidega. Samuti võib kirja panna eeldatavad tegevuste maksumused, kuid sellist tegevuskava ei ole mõtet vastu võtta, sest siis ei ole arengukava hilisemat mõõtmist kajastavad indikaatorid reaalselt kasutatavad (nende saavutamine sõltub kolmandatest osapooltest, kes arengukava protsessis parasjagu ei osalenud või pole huvitatud tegevuskavas toodu elluviimisest).
Siiski on maakondliku arengukava koostamine hea lahendus maakonna arendamisel ja omavalitsuste koostöö süvendamisel, kui pöörata tähelepanu eelpool toodud aspektidele: eelkõige algatamise ja vastuvõtmise mehhanism ning tegevuskava elluviimise tagamine kõigi osapoolte koostöös.
(Pildi allikas: Marek Strandbergi blogi, pilt väljendab poliitilist tupikut ning koostöö puudumist).
