27. septembri postituses sai tutvustatud projektis puhkusetasu arvestuse põhialuseid. Selle jätkuks on käesolevas postituses ära toodud praktiline näide puhkusetasude arvestamisest projekti raames.

NB! Tähele tasub panna puhkuse- vs projektiperioodi:

• Projekti algus ja lõpp — kas need satuvad aktiivsesse puhkusteperioodi (projekti alguses puhatav puhkus ei pruugi olla abikõlblik, kuna on teenitud enne projekti algust). Projekti jooksul väljateenitud puhkus, mis puhatakse ajaliselt peale projekti lõppu, isegi kui on veel projekti kestel väljamakstud, võib olla abikõlbmatu.

Tundub liiga keeruline? Tegelikult, kui jälgida juba projekti planeerimisel mõningaid põhipunkte ning teha jooksvalt lihtne lisaarvestus, pole puhkusetasude projektis kajastamine üldjuhul keerukam muudest töötasu kalkulatsioonidest. Mõned soovitused.

• Tee eeltööd — millise lepinguga ja kuidas tasustatakse? Milliseks ajaperioodiks on töötaja võetud tegema projektitööd? Kas tööandjal on teadaolevaid erisusi (pikem või kollektiivpuhkus, täiendavalt tasustatav puhkus vms)? Milline on planeeritav koormus projektis — kas see fikseeritud või muutuv?
• Suhtle rahastajaga — sõltuvalt finantseerimise allikast ja menetlusreglemendist võib olla erineva detailsusega puhkusetasude arvestuse tõendamiseks nõutav dokumentatsioon.
• Loo abitabel info jaoks — etteantud vorme enamasti ei ole, ent lihtne lisatabel aitab koondada projektis hõivatud töötajate lepinguinfo, koormused ja tasud perioodis ning tõendavad väikese vaevaga puhkuse arvestusmetoodikat.