Kolmeosaline kirjutis kõneleb viimasel ajal järjest enam tõstatuva koolivõrgu ümberkujundamise teema tagamaadest. Esimene sissekanne, kui põgus sissejuhatus, annab lühiülevaate koolivõrgu ümberkujundamise ühest verstapostist – kooliastmete õppekavalisest eraldamisest värskelt kehtima hakanud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

1. Muudatused Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

Kuigi koolilastel on selja taga juba käesoleva õppeaasta esimene veerand, ei ole haridusmaastik veel täiel määral kohanenud 1. septembril kehtima hakanud ning palju kõneainet pakkunud uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (edaspidi PGS). Uue seadusega kaasnenud suurim muudatus puudutab rõhuasetust põhikooli- ja gümnaasiumiosadele kui eraldiseisvatele, erinevate eesmärkide ja selgete lõpptulemustega haridusastmetele. Sellest tulenevalt on seaduse tasandil kehtestatud mõlema õppeastme jaoks nüüdsest ka erinevad riiklikud õppekavad.

Põhikooli eesmärgiks on muutuda ainekesksest gümnaasiumi farmkoolist iga õpilase võimeid ja huvisid arvestavaks õpilaskeskseks ning eluks toimetulekut tagavaks iseseisvaks haridustasemeks. Ehk teisisõnu on põhikoolis keskseteks väärtusteks  õpilaskeskne lähenemine ja kasvatusprotsess ning põhikooli lõppedes tekib reaalne valikuvõimalus kutsekooli ja ülikooliks ettevalmistust pakkuva gümnaasiumi vahel. Gümnaasiumi peamine eesmärk on aga ette valmistada noorte inimeste õpingute jätkamist kõrgkoolides. Reaalne on valikuvõimalus ka gümnaasiumijärgseks õppeks kutsekoolides, ent see suund on ahtam, sest kutsehariduskorraldus orienteerub peamiselt põhikoolijärgsele õppele.

Haridus- ja teadusministeeriumi seisukohtade järgi võimaldab põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine senisest selgepiirilisemalt vaadelda kutseõpet ja gümnaasiumiharidust ühe haridustaseme võrdsete osadena ning teha kaalutletud otsustusi mõlema suuna edendamiseks. Kõik põhikoolilõpetajad on kohustusliku üldhariduse omandamise järel haridustee jätkamisel võrdses seisus. Näiteks ei pea gümnaasiumisse pürgija enam pelgama, et mujalt tulnule eelistatakse samas koolis üheksandast klassist kümnendasse minejat.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis on käesoleva aasta jaanuaris toimunud Hariduskonverentsil peetud ettekandes „Koolivõrgu korrastamine – Sisu või vormi muutus“ toonud välja kooliastmete eraldamisvajaduse lähtealused ja –eesmärgid:

Kaasajastatud PGS sisaldab endas ka hulgaliselt teisi tähelepanuväärivaid uuendusi, märksõnadeks osapoolte vastutus koolikohustuse mittetäitmisel, koolisviibijate vaimse ja füüsilise turvalisuse temaatika, hariduslike erivajadustega  õpilaste õpivõimalused ning olulise uuendusena ka võimalus tegutseda ühe asutusena üldhariduskoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil.

Siiski on enamik  nimetatutest pigem koolisisese iseloomuga, põhikooli- ja gümnaasiumiastme õppekavade eraldamine on aga märgilise tähendusega, tuues endaga kaasa ka eeldused ja suunitluse võimalikeks kooliülesteks muudatusteks – koolivõrgu ümberkorraldamiseks põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise teel. Sellega seoses tõstatub küsimus olulisele kohale ka kohalike omavalitsuste jaoks ning tekitab vajaduse objektiivse piirkonnaspetsiifilise analüüsi, arutelude ning nende tulemusena formuleerunud seisukohavõtu järele.

Kuigi seadusemuudatus loob põhimõttelise aluse, on koolivõrgu muudatusvajaduse tagamaa sellest laiem. Järgmises osas analüüsin demograafiliste protsesside mõju ning sellest tulenevat kahepoolset survet koolivõrgu ümberkujunemisele.

Lisalugemist:

Kehtiv Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13332410

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttise ettekanne „Koolivõrgu korrastamine – sisu või vormi muutus“: www.haridusportaal.ee/konverents2010/slaidid/Kalle_Kyttis.pdf