Juba teist aastast järjest on Eestis talv löömas aastakümnete lumerekordeid. Mahasadanud lumi on talisportlastele rõõmuks, auto- ja majaomanikele lisakohustuseks. Aga mis saab siis, kui algamas on töönädal ja kodust veel liikuma ei pääse? Oma töökohustusi läbi arvuti ja telefoni korraldavad inimesed saavad kaaluda kaugtöö võimalusi. Järgnevalt toon välja kaugtöö plussid ja miinused.

TUGEVUSED:
+ Regionaalne areng . Kaugtöötamine annab inimestele võimaluse valida linnakeskkonnast erinev elukoht maapiirkondades, mis võib rohkem sobida lastega peredele, aga ka teistele. See tähendab, et tõmbekeskustest väljapoole ja äärealadele saavad asuda elama keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, mis aitab elavdada ka kohalikku elu.
+ Tööhõive kasv ja sotsiaalne kaasatus. Kaugtöös nähakse sageli võimalust väiksema konkurentsivõimega inimeste jaoks, kellel on võib-olla töökohtadele juurdepääs piiratud. Näiteks kaugtöökeskused puuetega inimestele, hoolduskohustusega inimestele vms.
+ Aja kokkuhoid. Kaugtöö üheks oluliseks argumendiks on aja kokkuhoid tööle ja töölt koju sõidul. Kui tööandjad reeglina ei käsitle tööle ja töölt koju sõitu tööajana, siis töötajad peavad seda aega tööajaks ja järjest enam valitakse töökohti lähtuvalt elukohast. Ummikutes veedetud aeg kulutatakse isiklikule elule ja perele.
+ Loodushoid. Liiklusummikutega haakub kindlasti ka säästlik tarbimine ja loodushoid – kaugtöö laiem levik võiks aidata vähendada ummikutes õhkupaisatavate heitgaaside hulka ning parandada seeläbi meie elukeskkonda.
+ Ressursside otstarbekam kasutamine. Kaugtöö on üheks viisiks, kuidas ressursse otstarbekamalt kasutada ja tegutsemise efektiivsust tõsta – seda nii tööandja kui töövõtja vaatenurgast. Omades suuremat kontrolli oma tööaja, koha ja ülesannete osas, on osad inimesed efektiivsemad ja võtavad suurema vastutuse oma töö tulemuste eest. Kaugtöö aga ka laiemalt paindliku töökorralduse oskuslikul juhtimisel võib suurendada töö efektiivsust tervikuna.
+ Personali valiku laiendamine. Kaugtöö võimaldab tööandjatel personali valida suurema hulga inimeste seast – tööle saab võtta teises Eestimaa otsas elava või liikumispuudega inimese, samuti spetsialisti, kellele kontorimelu sobimatu. Tööd saavad jätkata ka väikeste lastega kodus olevad emad.

NÕRKUSED:
- Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Seetõttu sobib kaugtöö enamasti individuaalse iseloomuga tööde puhul, nagu tarkvaraarendus.
- Katseajal peaks töötaja tööd tegema töökohal, sest see kiirendab töövõtete omandamist, ettevõtte väärtuste ja kultuurinormide omaksvõtmist ja soodustab sotsiaalsete suhete teket.
- Töötaja ühtsustunde vähenemine oma organisatsiooniga. Pikemaajalise kaugtöötamisega võib kaduda emotsionaalne side organisatsiooniga.
- Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid. Kaugtöötamine eeldab inimeselt enese motiveerimise oskust.
- Võimalik konfidentsiaalse info leke. Seda juhul, kui koduarvutist tööfailidele ligipääsemisel ei ole tagatud piisav turvalisus
- Kontor kodus. Võib tekkida raskusi eraldada pereelu ja tööd.
- Raske kontrollida tööaega. Kui töötaja teostab tööd kodus, on tööandjal keerukam omada kontrolli töötaja tööaja üle.
- Õppimisvõime vähenemine. Kodus töötamine võib pidurdada töötaja arengut.

Kaugtööalane trend on maailmas hoogustumas ning võib kujuneda ka Eesti majanduse konkurentsieeliseks. Kaugtöö ei ole kerge, kõik inimesed kaugtööd tegema ei sobi. Kaugtöö tegemine nõuab inimeselt suurt iseseisvust ning oskust ennast ise motiveerida. Samas võib ka juhtuda, et kaugtööga kaob ajataju, inimesed kalduvad liigselt tööd tegema, mis tekitab stressi ja häirib pereelu.

Tööandja peab kaugtöö rakendamisel kaaluma järgmisi küsimusi:
- Kuidas jälgida produktiivsust ja liikuda tööaja hindamiselt üle töö tulemuste hindamisele?
- Kuidas jälgida füüsilist töö tegemist?
- Kuidas töötajat motiveerida?
- Kuidas hallata kaugtööga kaasnevaid kiireid muutuseid ettevõttes?
- Kuidas hoida meeskond ühtsena?
- Kuidas lahendada logistilisi ja tehnilisi probleeme?
- Kuidas lahendada informatsiooni ja andmeturvalisuse küsimusi?

Võimaluse tööturule sisenemiseks või seal püsimiseks annab kaugtöö eelkõige vanemaealistele inimestele, liikumispuudega inimestele ning lastega emadele. Eestis on seetõttu algatatud mitmeid kaugtöö arendamise projekte. Näiteks on kaugtöö arendamise projekte algatatud saartel, kus töökohti on vähem kui mandril ning liiklemine mandri ja saarte vahel tihtipeale aeganõudev või raskendatud. Enim kasutatakse kaugtööd müügitöö, IT, projekteerimise-disaini ja raamatupidamise valdkondades.

Eestis edendab kaugtöö arendamist Eesti Kaugtöö Ühing (www.telework.ee).

Allikad:
http://www.telework.ee/index.php?id=10460
http://www.arileht.ee/?artikkel=353262