Kuigi mõisted nagu tervishoid ja äritegevus ei tundu esmapilgul omavahel otseselt seotud olevat, siis tegelikus elus on need kaks terminit tihedalt seotud. Tervishoius osutatavate teenustega (aktiivravi, hooldusravi jne) kaasnevad sarnaselt tavalise ettevõtlusega oma tulud ja kulud. Ka kasumi teenimise eesmärk pole haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele võõras, sellele viitavad kas või Eesti haiglate juriidilised vormid, milleks on mitmel juhul aktsiaselts (enamasti küll sihtasutus). Kui tegevusega kaasnevad tulud, kulud ja ka kasum, siis tekib küsimus, kas ja milliseid majandusanalüüsi metoodikaid tervishoiuvaldkonnas kasutatakse?

Vastus esimesele küsimusele on „jah“ – tervishoiuvaldkonnas kasutatakse mitmeid majanduses tuntud analüüsi vorme. Siinkohal teeme lühiülevaate mõnest olulisemast ja enim kasutatavast.

Tasuvusanalüüs (cost-benefit analysis, CBA). Meetodi kohaselt mõõdetakse nii sisendeid (kulud) kui ka tulemusi (tulud) monetaarühikutes (erinevalt näiteks CEA analüüsist). Lihtsustatult tähendab see seda, et tervishoiuasutuse juht summeerib sellise variandi puhul kokku haige raviks tehtavad kulud, tema pealt teenitava tulu ning otsustab seejärel, kas ta hakkab nimetatud ravi- või hooldusteenust osutama. Juba osutatava teenuse puhul võib see tähendada aga sellest loobumist.

Kuluefektiivsuse analüüs (cost-effectiveness analysis, CEA). Meetod, kus vaadeldakse nii kulusid kui ka ravi tulemusi. Analüüsi sisendeid (ravi jaoks tehtavaid kulud) mõõdetakse rahas, kuid väljundeid naturaalühikutes. Näiteks on mõõdetavaks väljundiks selle meetodi puhul vähenenud depressioonijuhtumite arv, sisendiks aga kulud, mis kaasnevad alternatiivsete ravimeetoditega, nt medikamentide tarvitamine või psühhoteraapia. Kokkuvõtvalt leitakse kuluefektiivsusanalüüsiga alternatiivsetest ravimeetoditest see, mille puhul saavutatakse parim tulemus väiksemate (rahaliste) kuludega. Erinevus CMAst seisneb selles, et saavutatav tulemus ei ole fikseeritud (teada).

Kulude minimiseerimise meetod (cost-minimization analysis, CMA). Meetodi puhul on fikseeritud tegevuse tulem (võib olla nii naturaal- kui ka monetaarühikutes). Protsessi käigus hakatakse hindama aga tulemi saavutamiseks vajalikke sisendeid, st sama tulemus proovitakse saavutada odavamalt. Näiteks on teada, et haiglas kasutatava ravimiga X õnnestub vähendada tuberkuloosi surmade arvu 40%, ravimi Y puhul samuti 40%. Ravimi X hind on 10 eurot aga ravimi Y hind 5 eurot ehk analüüsi käigus peaks haigla juhtkond jõudma selleni, et otstarbekam on vahetada ravim X ravimi Y vastu.

Kulu kasulikkuse analüüs (cost-utility analysis, CUA). CUA on tuletatud kuluefektiivsuse analüüsist, viimase meetodi teatud puuduste tõttu. Kuigi kuluefektiivsusanalüüsiga on võimalik uurida, kui palju raha kulutati, nt inimese eluea pikendamiseks ühe aasta võrra, siis ei võimalda see hinnata lisandunud aasta elukvaliteeti ehk teisisõnu ei saa pidada võrdeks olukorda, kus inimene saab ravi tulemusena elada ühe aasta täiesti tervena või mingisuguse puudega. CUA on kuluefektiivsuse analüüsi variatsioon, sest väljundit mõõdetakse nii paranenud elukvaliteedi kui ka kvantiteedi korrutisena, mille mõõtühikuks on tervisele kohandatud eluaastad (quality-adjusted life years, QALY). Keerulisemaks komponendiks on seejuures elukvaliteedi mõõtmine, sest see hõlmab endas psühholoogilisi, emotsionaalseid sotsiaalseid ja kognitiivseid aspekte inimese heaolust. Elukvaliteedi mõõtmise meetodid jagunevad kaheks:

a) üldised meetodid, mis on välja töötatud, et mõõta tervishoiu seisundit erinevate sotsiaal-majanduslike gruppide seas, arvestades ka kultuurilisi eripärasid. Nende peamiseks iseloomuomaduseks on universaalsus, st neid saab ühel ajal kasutada erinevate haiguste, puuete ja ravimisviiside puhul. Näiteks võib siinkohal nimetada selliseid meetodeid (valdavalt küsimustikud) nagu: EuroQol (EQ5D), Notinghami tervise profiil (NHP), Rosser’i indeks, Lühike vorm 36 (SF-36), Lühike vorm 12 (SF-12), Haiguse mõju profiil (SIP).

b) haiguspõhised lähenemised, mis hindavad teatud sotsiaalsete gruppide, kellele on pandud mingisugune ühesugune meditsiiniline diagnoos, elukvaliteeti. Näiteks on sellisteks haigusteks diabeet, astma, artriit jne.

Kokkuvõtvalt käib kulu kasulikkuse meetodi kasutamine nii, et esmalt hinnatakse ära inimese elukvaliteet, skaalal näiteks 0-10 (kasutades selleks erinevaid küsimustikke ja seejärel korrutatakse saadud tulemus tema eeldatavate eluaastatega). Tulemus väljendatakse QALYdes. Kui QALYde suhe kuludesse on suurem lubatud normist, siis peaks otsima nendele kulutustele alternatiivse lähenemise või loobuma ravist. Mõningate allikate andmetel jäi 2005. aastal nimetatud mitteametlik väärtus Suurbritannias 20-30 000 naelsterlingi vahele.