“Ülikool on täiesti mõttetu. Me ei õpi mitte midagi konkreetset, ma ei kujuta ette, mis minust pärast ülikooli saab!” on seisukoht, mida võib kohata mitmete tudengite seas. Tean mitut inimest, kes on ülikooli pooleli jätmise põhjuseks toonud just sarnasele mõttekäigu. Tõepoolest, kui tahta õppida midagi konkreetset, on ilmselgelt parimaks lahenduseks hoopis kutsekool. Ülikooli peamine kasu (lisaks kontaktide loomisele, millel ma käesolevas postituses pikemalt ei peatu), seisneb hoopis muus.

Loe edasi…

Sattusin töökaaslastega rääkima võrgustumisest (networking). Üks mõte, mis jutuajamise käigus välja käidi ning mille üle pikemalt mõtlema olen jäänud, kõlas nii, et võrgustumisüritusel ei tohiks kulutada ühe uue kontakti peale rohkem kui kolm minutit… visiitkaart kätte ja edasi. Huvitav, kas siis tõesti see „tere – head aega“ on piisav, et luua alus usalduslikuks koostöösuhteks? Kas põgus tutvus, mille raames vahetatakse infolipik nime ja positsiooniga määrab edasise koostöö?
Loe edasi…

Vahel jääb mulle mulje, et see, mismoodi maailmast üldiselt aru saadakse ja milline see tegelikult on, erinevad diametraalselt. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui ma loen raamatuid nagu Freakonomics või selle järge SuperFreakonomics ning vaatan BBC suurepärast telesaadet QI. Mis need täpsemalt on? Seletan.
Loe edasi…