Uurides Rahandusministeeriumi ülevaateid välisvahendite kasutamise kohta saame tõdeda, et 80% programmeerimisperioodiks 2007-2013 eraldatud vahenditest on jaotatud ehk selles mahus on langetatud heakskiitvaid otsuseid erinevatele projektidele.
Jooksvaks perioodiks on Eestile eraldatud struktuurivahendeid kokku 3,4 miljardit eurot. Järgnevaks kaheks ja pooleks aastaks on jäänud eurorahasid jagada seega ainult 680 miljonit eurot. Eesti on hästi hakkama saanud struktuurivahendite kasutamisega, kuid sellisel ennaktempos välisabi kasutamisel on ka oma varjuküljed. Eriti kui arvestada, et uue finantsperspektiivi vahendid avanevad meie jaoks ilmselt reaalselt alles 2015. aastal, mistõttu tekib välisvahendite jaotamisse väikese paus.
See on asjaolu, millega peaksid arvestama nii kohalikud omavalitsused oma arengukavasid ja eelarvestrateegiaid koostades kui kõik need mittetulundusühingud ja äriühingud, kes tahavad oma arengu toetuseks saada lisavahendeid. Omavalitsused on tänases alafinantseerituses just investeeringute osas väga sõltuvad struktuurivahendite olemasolust.
Kui vaadata teostatud struktuurivahendite jaotamist rakenduskavade lõikes, siis on näha, et kõige rohkem protsentuaalselt on vahendeid jaotatud inimressurssi arendamise rakenduskava kaudu, tervelt 87%. Näiteks on praktiliselt jagatud kõik Innove kaudu elukestvaks õppeks eraldatud vahendid, ehk otsused on langetatud 98% toetuste kogumahu osas, praktiliselt sama olukord on ka pika ja kvaliteetse tööelu meetme vahenditega. Natuke rohkem on jäänud vahendeid meetmesse teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks, mida jagatakse EAS ja Kredexi kaudu, seal on otsustamata veel 45% eraldatud vahendite mahust.
Majanduskeskkona arendamise rakenduskava vahendite kasutamise osas on otsused langetatud 82% ulatuses. Majanduskeskkonna arendamise vahenditest on täielikult otsused langetatud regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamise osas ning ligi saja protsendi ulatuses EAS ja Kredexi kaudu jagatava meetme ettevõtluseuuendus- ja kasvuvõime meetme vahendid. Kõige rohkem vahendeid on veel jagada Archimedesel, kelle kaudu on otsustamata veel 39% vahendite jaotus meetmes Eesti T&A konkuurentsivõime tugevdamise teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava vahenditest on otsused langetatud 76% mahu osas. Pea-aegu täielikult on ära otsustatud kuidas kasutada tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri meetme vahendeid. Kõige rohkem on veel vahendeid jaotamata energiamajanduse arendamiseks ning EAS kaudu eraldatavas piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu meetmes, vastavalt siis 68% ja 33%.
Eesti avaliku sektori areng on väga suures sõltuvuses välisvahenditest ning praegune struktuurivahendite kasutamise tempo esitab kindlasti väljakutse sektori lähiaastate arengukavade ja strateegiate koostajatele. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata efektiivsusele ja omavahenditele ning valmistuda aastaks 2015, millal avanevad tegelikult uue finantsperspektiivi struktuurivahendid.
