Esitatud küsimusele püüti vastust leida augusti viimasel päeval Tallinnas toimunud väga kõrgetasemelisel konverentsil. Konverents toimus Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni egiidi all ja oli korraldatud Advisio OÜ poolt. Ettekannete ja praktiliste näidetega astusid Eesti konsultantide ette EBRD Baltikumi juht Matti Hyyrynen, EBRD konsultatsiooni ja hangete osakonna direktor Dilek Macit ja EBRD konsultatsiooniosakonna vanemnõunik Martin Ehrenberg ning juhtimiskonsultant ja koolitaja Marko Rillo Eestist.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) omab Ida-Euroopas tihedat pankurite võrgustikku ja ligi 1500 töötajat kuid konkreetsete projektide rahastamise nõustamiseks kaasab pank läbi hangete väga palju välist konsultatsiooniteenust . Tänaseks on EBRD poolt sisse ostetud konsultatsiooniteenuste maht kasvanud üle 1,5 miljardi euro aastas ning lepingute kogumaht on olnud viimased aastad pidevas kasvutrendis. Konsultatsiooniteenuse hangetel on edukamad olnud Vene-, Rootsi-, Austria- ja Briti konsultandid, kelle hangetel osalemise edukusmääraks on kujunenud 16-18%. Kahjuks pole edukate ega isegi vähemedukate konsultantide seas Eesti konsultante. Põhjuseid võib tuua mitu, kuid üheks olulisemaks ja ka tõsisemaks takistuseks on meie konsultatsioonifirmade väiksus ning konsultantide ebapiisav portfell. EBRD hanke võitmiseks on kõige olulisem konsultandi kvaliteet, mitte niivõrd hind.
Oma kvaliteeti näitavad konsultandid aga oma referentsidega. Mida pikem ja muljetavaldavam on teostatud tööde loetelu, seda suurem on võimalus võita hange ning lisada järjekordne rahvusvaheline suurprojekt oma teostatud tööde portfelli. Kas see peaks siis tähendama, et ainult viis maailma suurimat konsultatsiooni- ja audiitorfirmat võidavadki hankeid? See on nii ja tegelikult pole ka. Panga juhatusel on vastu võetud poliitiline otsus, et hanke võitnud konsultantide ring peaks pidevalt laienema ja konsultatsioonid ei tohiks kontsentreeruda ainult mõne suurte kätte. Just selline konsultantide valik annab võimaluse ka uutele tegijatele.
Siiski jäävad meie konsultatsioonifirmad kõik üksikult võttes hangetes osalemiseks liiga väikseks. Lahenduseks saab olla ainult koostöö. Ainult ühispakkumisega on võimalik suures konkurentsis silma paista ning jõuda oma pakkumisega lõppvalikusse. Samas jääb ikkagi küsimus, kas tasub ette võtta nii suurt ettevõtmist, kulutada oma aega ja energiat ühispakkumise konsortsiumi moodustamiseks ning pakkumuse kokku panemiseks. Vaatamata sellele, et EBRD konsultatsiooniteenuse hanke protseduurid on oluliselt lihtsamad kui Euroopa Liidu abipakettide konsultatsiooniteenuste hanked, jääb ikkagi lihtsamaks ja reaalsemaks viisiks „jalga ukse vahele saada“ läbi konkreetsete ekspertide ja nende poolt pakutava teenuse. Meie parimad konsultandid peaks oma teenust isiklikult pakkuma suurematele firmadele, kes on olnud edukad EBRD konsultatsiooniteenuse hangetes või end otse registreerides EBRD eSelection keskkonnas.
Meie konsultantide eeliseks võiks olla Eesti kogemus majanduse ümberkujundamisel avatud turumajanduseks ning vene keele oskus. Vene keel on oluline, sest väga suure EBRD tegevuspiirkonnast moodustab endine Nõukogude Liidu territoorium, kus olulise suhtluskeelena kehtib ikka veel vene keel. Samas on kõik EBRD projektid unikaalsed ja vajavad väga erinevaid eksperte. Just projektide unikaalsus võib avada mõnele Eesti eksperdile hea võimaluse projektis osalemiseks. Kõik rahvusvahelise konsultatsiooni pakkumisest huvitatud peaksid aga siiski tegema selleks eelnevalt põhjalikku kodutööd ning üheks selliseks võimaluseks on EBRD koduleht, kus on päris palju informatsiooni erinevate konsultatsioonivajaduste kohta riikide ja valdkondade lõikes.
Püüdes nüüd kokkuvõtvalt vastata postituses püstitatud küsimusele siis peab ütlema, et jah, meie konsultantidel on võimalik konkureerida rahvusvahelistel konsultatsiooniteenuste hangetel aga seda läbi alltöövõtu, läbi koostöö ning läbi isikliku initsiatiivi.
