Levinud on arvamus, et vaid ühel kõikvõimsal ajaloolisel isikul on õnnestunud vesi veiniks muuta. Tänapäeval võib aga tavaline vesi olla suuremaks sissetulekuallikaks kui parim Cabernet Sauvignon. Seejuures pole miljonite teenimiseks vaja isegi mitte kõikvõimsast väge – piisab kõikvõimast turundusest.
Loe edasi…

Euro tulekuga muutusid eestlaste jaoks nii palgad kui ka hinnad absoluutarvudes enam kui 15 korda väiksemaks. Lisaks sellele tegi euro kui ühine vääring erinevate riikide võrdlemise lihtsamaks. Just see lihtne võrreldavus on olnud mitmete artiklite allikaks , mille põhiidee on näidata, kui raske on elu Eestis: meie palgad, pensionid ja muud toetused pole teiste euroala riikidega võrreldavadki, hinnatase aga kerkib kiiremini kui poliitikute plakatid enne valimisi.

Loe edasi…

Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha . Hispaania riikliku uuringukeskuse CSIS poolt läbi viidud uuringus jõudis Tartu Ülikool 20 000 maailma kõrgkooli hulgas 187. kohale, olles seejuures Euroopa ülikoolide arvestuses 54. ja endise idabloki riikide arvestuses lausa kolmandal kohal.Loomulikult on tegemist väga tubli tulemusega. Eestlasele omane skeptitsism paneb aga uuringu tulemustes otseselt mitte kahtlema, küll aga neile selgitust otsima.

Loe edasi…

Viimasel ajal on palju kirjutatud sellest, kuidas sotsiaalse meedia tähtsus turundustegevustes järjest kasvab. Aina räägitakse, millist kasu loodavad ettevõtted saada enda turundamisest sotsiaalsetes võrgustikes, peamiselt Facebookis (FB). Kasutusele on võetud lausa uus termin – f-commerce. Asjal on aga ka teine pool: mida arvavad sellisest käitumisest tarbijad? Mis eesmärgil üldse FB fännilehtedega liitutakse? Ehk kasutavad tarbijad hoopis ettevõtteid ära, võttes vastu kõik ahvatlevad pakkumised, kuid tundmata seejuures mingitki kohustust ka edaspidi ettevõtte suhtes lojaalne olla? Loe edasi…