Viimastel kuudel on kuulda mitme Advisio kliendi seas nurinat, et ehitusettevõtted soovivad ehitusprojekti eelarvete suurendamist ehk lisaraha. Peamiseks põhjuseks tuuakse hindade kallinemist, mis ei võimalda enam ehitada aastatel 2009-2010 tehtud pakkumuste alusel. Mõtlesin, et vaatan kas ja kuidas on see kajastatud statistikas.

Loe edasi…

Kuigi mõisted nagu tervishoid ja äritegevus ei tundu esmapilgul omavahel otseselt seotud olevat, siis tegelikus elus on need kaks terminit tihedalt seotud. Tervishoius osutatavate teenustega (aktiivravi, hooldusravi jne) kaasnevad sarnaselt tavalise ettevõtlusega oma tulud ja kulud. Ka kasumi teenimise eesmärk pole haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele võõras, sellele viitavad kas või Eesti haiglate juriidilised vormid, milleks on mitmel juhul aktsiaselts (enamasti küll sihtasutus). Kui tegevusega kaasnevad tulud, kulud ja ka kasum, siis tekib küsimus, kas ja milliseid majandusanalüüsi metoodikaid tervishoiuvaldkonnas kasutatakse?
Loe edasi…

Projekti hilisemale juhtimisele ning projektiaruannete koostamisele toetuseraha kaasamisel tuleb mõelda juba projekti planeerimisel, et tagada hiljem selle sujuv elluviimine. Seetõttu tasub endale selgeks teha lihtsad põhitõed, mida aruandluse puhul jälgitakse. Järgnevalt on toodud ära  mõningad kasulikud nipid, millest oma projekti planeerimisel ning selle hilisemal juhtimisel juhinduda võiks.

Loe edasi…

Põhiseaduse (PS) §154 lg 1 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. See säte kätkeb endas üheskoos nii subsidiaarsuse kui ka seaduse reservatsiooni põhimõtet. Esimese põhimõtte eesmärk on tagada ülesannete täitmine võimalikult madalal tasandil, st kohalik omavalitsus näeb oma piirkonna probleemseid kohti kõige paremini ja oskab neile õigel ajal tähelepanu pöörata. Samas on täpsustamata jäetud, mis kohaliku elu küsimus siis ikkagi on, mistõttu tuleb vaadata sätte teist poolt, kus öeldakse, et kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ehk seaduse reservatsiooni põhimõttel.

Loe edasi…

Kes on ühes omavalitsusüksuses valla- või linnasekretär? Millised on tema ülesanded ja mida ta oma igapäevatöös teeb? Ilma turu-uuringut läbiviimata võin öelda, et enamus inimestest, kellelt seda küsiksin, vastaksid midagi sellist: „Ah, see on see noor tütarlaps, kes keedab vallavanemale/linnapeale kohvi ning kastab lilli“. Tegelikkuses on aga valla- või linnasekretäri ametikoht üks vähestest, millel töötamiseks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) sätestanud kvalifikatsiooninõuded (§55 lg 2) ning määratlenud ülesanded ning kohustused (nt §55 lg 4). Loe edasi…