Kuigi mõisted nagu tervishoid ja äritegevus ei tundu esmapilgul omavahel otseselt seotud olevat, siis tegelikus elus on need kaks terminit tihedalt seotud. Tervishoius osutatavate teenustega (aktiivravi, hooldusravi jne) kaasnevad sarnaselt tavalise ettevõtlusega oma tulud ja kulud. Ka kasumi teenimise eesmärk pole haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele võõras, sellele viitavad kas või Eesti haiglate juriidilised vormid, milleks on mitmel juhul aktsiaselts (enamasti küll sihtasutus). Kui tegevusega kaasnevad tulud, kulud ja ka kasum, siis tekib küsimus, kas ja milliseid majandusanalüüsi metoodikaid tervishoiuvaldkonnas kasutatakse?
Loe edasi…
Projekti hilisemale juhtimisele ning projektiaruannete koostamisele toetuseraha kaasamisel tuleb mõelda juba projekti planeerimisel, et tagada hiljem selle sujuv elluviimine. Seetõttu tasub endale selgeks teha lihtsad põhitõed, mida aruandluse puhul jälgitakse. Järgnevalt on toodud ära mõningad kasulikud nipid, millest oma projekti planeerimisel ning selle hilisemal juhtimisel juhinduda võiks.
Loe edasi…
27. septembri postituses sai tutvustatud projektis puhkusetasu arvestuse põhialuseid. Selle jätkuks on käesolevas postituses ära toodud praktiline näide puhkusetasude arvestamisest projekti raames.
Loe edasi…
Puhkusetasu arvestamist peetakse tihti põhjendamatult keeruliseks toiminguks, millest saab aru vaid raamatupidaja ja mille arvutamiseks peab kindlasti olema abiks arvutiprogramm. Kui mängus on erinevad finantseerimisallikad või osaline koormus, tundub asi minevat hoomamatuks ja raamatupidamistarkvara antud väljatrükk muutub justkui „hiinakeelseks“. Abiks algajale ja meeldetuletuseks töötasude ja selle arvestusvaldkonnaga ajuti kokkupuutuvatele on siinkohal üles kirjutatud mõned põhitõed:
Loe edasi…
Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus on saanud Eesti ja Euroopa soovitavat majandusarengu mudelit kirjeldavateks läbivateks märksõnadeks. Paljuräägitud terminid, kuid kui paljud ettevõtted ja organisatsioonid selle sisulist tähendust ja seoseid oma arendustegevuse planeerimisel tegelikult lahtimõtestanud ja arvesse võtnud on? Kahjuks kipub nende kontseptsioonide sisu kaduma riiklike strateegiliste plaanide rohkesõnalistesse definitsioonidesse ja lõpututesse avalikesse diskussioonidesse, mis akumuleerudes pigem ignorantsust kui sisulist huvi tekitavad.
Loe edasi…
Iga organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline oma ressurssidest ülevaate omamine, nende haldamine ja planeerimine. Üheks oluliseks ja vahel alahinnatud ressursiks on aeg, käegakatsumatu ja keerulisemalt hoomatav suurus. Kuidas hallata aega nii, et sellest ka reaalset kasu oleks? Üksikindiviidi puhul on lihtne. Inimene valib omale sobivaima meetodi (jooksev programm, tagantjärgi kirjapanek, umbkaudne informatsioon oma peas) ja omab oma ajast ülevaadet sellisel kujul ja vormis nagu enda jaoks kõige mõistlikum tundub.
Loe edasi…
Kui eelnevas sissekandes sai toodud mõned näited sellest, miks üldse ärimudeli innovatsioon võib kasulik olla, keskendun selles sissekandes ärimudeli innovatsiooni juhendile ehk esitan süsteemi ja sammud, kuidas oma ärimudelit üles ehitada ning juba järgmises kirjutises keskendun ärimudeli innovatsioonile. Osterwalderi järgi koosneb ärimudel järgmistest valdkondadest: ettevõtte infrastruktuur ja vahendid toote või teenuse pakkumiseks, väärtuspakkumine tarbijale, klient ja turg ning tegevusega kaasnevad finantsid (tulud ja kulud). Skemaatiliselt on Osterwalderi ärimudel esitatud järgnevalt. Loe edasi…
Üks juhtivamaid arvamusliidreid täna ärimudelite innovatsiooni valdkonnas on Alexander Osterwalder. Tema järgi seisneb ärimudeli innovatsioon uutes viisides, kuidas luua ja pakkuda oma kliendile väärtust. Miks aga üldse ärimudeli innovatsioon peaks mõnele ettevõttele huvi pakkuma? Võtkem illustreerivateks näideteks mõned reaalsed ärijuhtumid ajaloost. Loe edasi…
