Kümme aastat tagasi kõlas Lissaboni strateegias kõlaval häälel „Euroopa Liidu eesmärgiks on saada kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks maailmas“. Tänaseks on Lissaboni strateegia ajajärk läbi ning Euroopa Liidu elu korraldatakse tuliuue “Euroopa 2020 strateegia” järgi. Eesmärgid on sama ambitsioonikad ja kõlavad kui eelkäijal – 2020. aastal on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga.

Loe edasi…

Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus on saanud Eesti ja Euroopa soovitavat majandusarengu mudelit kirjeldavateks läbivateks märksõnadeks. Paljuräägitud terminid, kuid kui paljud ettevõtted ja organisatsioonid selle sisulist tähendust ja seoseid oma arendustegevuse planeerimisel tegelikult lahtimõtestanud ja arvesse võtnud on? Kahjuks kipub nende kontseptsioonide sisu kaduma riiklike strateegiliste plaanide rohkesõnalistesse definitsioonidesse ja lõpututesse avalikesse diskussioonidesse, mis akumuleerudes pigem ignorantsust kui sisulist huvi tekitavad.
Loe edasi…

Kui eelnevas sissekandes sai toodud mõned näited sellest, miks üldse ärimudeli innovatsioon võib kasulik olla, keskendun selles sissekandes ärimudeli innovatsiooni juhendile ehk esitan süsteemi ja sammud, kuidas oma ärimudelit üles ehitada ning juba järgmises kirjutises keskendun ärimudeli innovatsioonile. Osterwalderi järgi koosneb ärimudel järgmistest valdkondadest: ettevõtte infrastruktuur ja vahendid toote või teenuse pakkumiseks, väärtuspakkumine tarbijale, klient ja turg ning tegevusega kaasnevad finantsid (tulud ja kulud). Skemaatiliselt on Osterwalderi ärimudel esitatud järgnevalt. Loe edasi…

Üks juhtivamaid arvamusliidreid täna ärimudelite innovatsiooni valdkonnas on Alexander Osterwalder. Tema järgi seisneb ärimudeli innovatsioon uutes viisides, kuidas luua ja pakkuda oma kliendile väärtust. Miks aga üldse ärimudeli innovatsioon peaks mõnele ettevõttele huvi pakkuma? Võtkem illustreerivateks näideteks mõned reaalsed ärijuhtumid ajaloost. Loe edasi…

Olgu kohe öeldud, et turu-uuringud pole täiesti mõttetud. Inimese tänaste eelistuste kaardistamiseks sobivad nad hästi. Näiteks oskab enamus inimesi suhteliselt täpselt öelda, milliseid telesaateid ta viimase nädala jooksul vaadanud on või millistes kohvikutes talle meeldib käia. Aga mis puudutab oma eelistusi tulevikus, siis paneb enamus oma arvamusega üsna mööda.

Asjaolu, et inimesed ei ole võimelised oma tuleviku eelistusi täna hindama, on teada juba ammu. Ega asjatult tooda näidet, et kui Henry Ford oleks omal ajal tootearendusega alustades turu-uuringu teinud, oleks ta jõudnud järeldusele, et inimesed ei taha mitte autot, vaid kiiremat hobust. Aga mis siis ikkagi on see, mis paneb inimesi nii valesti omaenda eelistusi hindama? Loe edasi…