Kolmeosaline kirjutis kõneleb viimasel ajal järjest enam tõstatuva koolivõrgu ümberkujundamise teema tagamaadest. Esimene sissekanne, kui põgus sissejuhatus, annab lühiülevaate koolivõrgu ümberkujundamise ühest verstapostist – kooliastmete õppekavalisest eraldamisest värskelt kehtima hakanud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Loe edasi…
Milliseks kujuneb erinevate organisatsioonide ja asutuste koostöö arengulistes küsimustes maakonna tasandil, kui seda ei suuna ükski dokument? Õige vastus küsimusele puudub. Parimaks lahenduseks on hetkel maakonna arengukava koostamine, mille efektiivsus ja kvaliteet sõltub aga suuresti protsessis osalejatest ja saavutatud kokkulepetest. Asja muudab keeruliseks aspekt, et maakonna arengukava kui dokumenti ei defineeri ükski õigusakt ning samuti puudub regulatsioon maakonna arengukava menetlemiseks ning hilisemaks kinnitamiseks.
Loe edasi…
Põhiseaduse (PS) §154 lg 1 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. See säte kätkeb endas üheskoos nii subsidiaarsuse kui ka seaduse reservatsiooni põhimõtet. Esimese põhimõtte eesmärk on tagada ülesannete täitmine võimalikult madalal tasandil, st kohalik omavalitsus näeb oma piirkonna probleemseid kohti kõige paremini ja oskab neile õigel ajal tähelepanu pöörata. Samas on täpsustamata jäetud, mis kohaliku elu küsimus siis ikkagi on, mistõttu tuleb vaadata sätte teist poolt, kus öeldakse, et kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ehk seaduse reservatsiooni põhimõttel.
Loe edasi…
Käesolev artikkel ilmus 29. juunil 2010 Põlvamaa maakonnalehes Koit.
Jäätmehoolduse korraldamine oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vastavalt Jäätmeseadusele korraldab omavalitsus jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kuidas on igal omavalitsusel, sõltumata suurusest, võimalik kõige selle korraldamisega iseseisvalt toime tulla? Selles seisnebki omavalitsuste suurim väljakutse jäätmehoolduse valdkonnas järgneval kümnendil. Loe edasi…
Kes on 
ühes omavalitsusüksuses valla- või linnasekretär? Millised on tema ülesanded ja mida ta oma igapäevatöös teeb? Ilma turu-uuringut läbiviimata võin öelda, et enamus inimestest, kellelt seda küsiksin, vastaksid midagi sellist: „Ah, see on see noor tütarlaps, kes keedab vallavanemale/linnapeale kohvi ning kastab lilli“. Tegelikkuses on aga valla- või linnasekretäri ametikoht üks vähestest, millel töötamiseks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) sätestanud kvalifikatsiooninõuded (§55 lg 2) ning määratlenud ülesanded ning kohustused (nt §55 lg 4). Loe edasi…
Käesoleval ajal on aktuaalseks teemaks Eesti regionaalse haldusreformi läbiviimine. Omavalitsuste liitumistesse ja ühinemistesse suhtutakse nii meedias kui ka kuluaarides erinevalt – on neid, kes pooldavad, ja on neid, kes ei näe selles erilist kasu Eesti regionaalarengule. Haldusmuudatused seostuvad inimestele ümberkorralduste ja segadusega. Senised halduskorralduse muudatused Eestis on olnud kaootilised ja uusi muudatusi tingivad. Seetõttu on erinevate tasandite inimestel tekkinud ühinemistest oma nägemus: 1) riigi tasand soosib ja näeb selles maaomavalitsuste jätkusuutlikkuse kasvu; 2) vallajuhtide ja ametnike tasand kardab ümber-struktureerimise tulemusena kaotada töö; 3) kohalik elanik kardab kaotada need vähesedki teenused, mida omavalitsused on võimelised praegu pakkuma. Loe edasi…
