Milliseks kujuneb erinevate organisatsioonide ja asutuste koostöö arengulistes küsimustes maakonna tasandil, kui seda ei suuna ükski dokument? Õige vastus küsimusele puudub. Parimaks lahenduseks on hetkel maakonna arengukava koostamine, mille efektiivsus ja kvaliteet sõltub aga suuresti protsessis osalejatest ja saavutatud kokkulepetest. Asja muudab keeruliseks aspekt, et maakonna arengukava kui dokumenti ei defineeri ükski õigusakt ning samuti puudub regulatsioon maakonna arengukava menetlemiseks ning hilisemaks kinnitamiseks.

Loe edasi…

Kümme aastat tagasi kõlas Lissaboni strateegias kõlaval häälel „Euroopa Liidu eesmärgiks on saada kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks maailmas“. Tänaseks on Lissaboni strateegia ajajärk läbi ning Euroopa Liidu elu korraldatakse tuliuue “Euroopa 2020 strateegia” järgi. Eesmärgid on sama ambitsioonikad ja kõlavad kui eelkäijal – 2020. aastal on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga.

Loe edasi…

Teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus on saanud Eesti ja Euroopa soovitavat majandusarengu mudelit kirjeldavateks läbivateks märksõnadeks. Paljuräägitud terminid, kuid kui paljud ettevõtted ja organisatsioonid selle sisulist tähendust ja seoseid oma arendustegevuse planeerimisel tegelikult lahtimõtestanud ja arvesse võtnud on? Kahjuks kipub nende kontseptsioonide sisu kaduma riiklike strateegiliste plaanide rohkesõnalistesse definitsioonidesse ja lõpututesse avalikesse diskussioonidesse, mis akumuleerudes pigem ignorantsust kui sisulist huvi tekitavad.
Loe edasi…

Mitmete aastate pikkune ettevõtete koostööprojektidega, sh klastriarendustega tegelemise kogemus on pannud mind hoopis uutmoodi mõistma koostöö ning konkurentsi tähendust. Täpsemalt öeldes, mõistma, kui vähesel määral võib Eestis märgata nende kahe tegevusvormi sõbralikku kooseksisteerimist. Tuntud turundusguru Michael Porter defineerib klastrit kui geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe valdkonna tootmisele spetsialiseerunud ettevõtete ja institutsioonide (nt ülikoolide, arenguagentuuride, kaubanduskodade) kooslust, mis teeb koostööd ja samas konkureerib sisemiselt. Definitsiooni viimase fraasi kohta on nii mõnigi ettevõtja, kellega oleme koostööd teinud, tõstatanud küsimuse: kuidas see võimalik on?  Konkurendiga koostööd tegema hakata??? Ma peaksin ikka täitsa loll olema, kui oma ärisaladusi kellegagi jagama hakkan! Loe edasi…

Käesoleval ajal on aktuaalseks teemaks Eesti regionaalse haldusreformi läbiviimine. Omavalitsuste liitumistesse ja ühinemistesse suhtutakse nii meedias kui ka kuluaarides erinevalt – on neid, kes pooldavad, ja on neid, kes ei näe selles erilist kasu Eesti regionaalarengule. Haldusmuudatused seostuvad inimestele ümberkorralduste ja segadusega. Senised halduskorralduse muudatused Eestis on olnud kaootilised ja uusi muudatusi tingivad. Seetõttu on erinevate tasandite inimestel tekkinud ühinemistest oma nägemus: 1) riigi tasand soosib ja näeb selles maaomavalitsuste jätkusuutlikkuse kasvu; 2) vallajuhtide ja ametnike tasand kardab ümber-struktureerimise tulemusena kaotada töö; 3) kohalik elanik kardab kaotada need vähesedki teenused, mida omavalitsused on võimelised praegu pakkuma. Loe edasi…