Eelmises postituses jäin pooleli selle juures, et pärast Külma Sõja lõppu kadus ühtäkki suures osas vajadus relva- ja kaitsetööstuse uute tehnoloogiliste saavutuste järele. Käesolevas kirjutises vaatan lühidalt relva- ja kaitsetööstuse edasist arengut ning püüan anda kiire ülevaate turu mahtudest.

Loe edasi…

Tehnoloogilist arengut on esmajoones ajalooliselt seostatud militaarsfääri, ja veelgi otsesemalt, sõdadega. Paljud suured arenguhüpped lahinguväljal on omanud tugevat mõju või andnud tõuke tehnoloogia arenemisele kodanikuühiskonnas. Teise Maailmasõja jõutasakaalu otsustas suuresti oskus ja võimalus kasutada 1920-1930 arendatud uusi tehnoloogiaid – raskesõjatööstuse (esimene hävituslennuk Messerschmitt 262), elektroonika & kommunikatsiooni (esimesed radarid), meditsiini (penitsiliin) jpt valdkondade  saavutused olid teerajajad mitte ainult uute üliriikide tekkeks, vaid aluseks järgmistele tehnoloogilistele hüpetele.

Loe edasi…

Kümme aastat tagasi kõlas Lissaboni strateegias kõlaval häälel „Euroopa Liidu eesmärgiks on saada kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks maailmas“. Tänaseks on Lissaboni strateegia ajajärk läbi ning Euroopa Liidu elu korraldatakse tuliuue “Euroopa 2020 strateegia” järgi. Eesmärgid on sama ambitsioonikad ja kõlavad kui eelkäijal – 2020. aastal on Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga.

Loe edasi…