Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Tartu Ülikool sai rahvusvahelises ülikoolide pingereas kõrge koha . Hispaania riikliku uuringukeskuse CSIS poolt läbi viidud uuringus jõudis Tartu Ülikool 20 000 maailma kõrgkooli hulgas 187. kohale, olles seejuures Euroopa ülikoolide arvestuses 54. ja endise idabloki riikide arvestuses lausa kolmandal kohal.Loomulikult on tegemist väga tubli tulemusega. Eestlasele omane skeptitsism paneb aga uuringu tulemustes otseselt mitte kahtlema, küll aga neile selgitust otsima.

Loe edasi…

Olgu kohe öeldud, et turu-uuringud pole täiesti mõttetud. Inimese tänaste eelistuste kaardistamiseks sobivad nad hästi. Näiteks oskab enamus inimesi suhteliselt täpselt öelda, milliseid telesaateid ta viimase nädala jooksul vaadanud on või millistes kohvikutes talle meeldib käia. Aga mis puudutab oma eelistusi tulevikus, siis paneb enamus oma arvamusega üsna mööda.

Asjaolu, et inimesed ei ole võimelised oma tuleviku eelistusi täna hindama, on teada juba ammu. Ega asjatult tooda näidet, et kui Henry Ford oleks omal ajal tootearendusega alustades turu-uuringu teinud, oleks ta jõudnud järeldusele, et inimesed ei taha mitte autot, vaid kiiremat hobust. Aga mis siis ikkagi on see, mis paneb inimesi nii valesti omaenda eelistusi hindama? Loe edasi…

Viimasel ajal on palju kirjutatud sellest, kuidas sotsiaalse meedia tähtsus turundustegevustes järjest kasvab. Aina räägitakse, millist kasu loodavad ettevõtted saada enda turundamisest sotsiaalsetes võrgustikes, peamiselt Facebookis (FB). Kasutusele on võetud lausa uus termin – f-commerce. Asjal on aga ka teine pool: mida arvavad sellisest käitumisest tarbijad? Mis eesmärgil üldse FB fännilehtedega liitutakse? Ehk kasutavad tarbijad hoopis ettevõtteid ära, võttes vastu kõik ahvatlevad pakkumised, kuid tundmata seejuures mingitki kohustust ka edaspidi ettevõtte suhtes lojaalne olla? Loe edasi…